Äri Eestis jätkub vaeste arvel

Eestis on palju arutatud selle üle, ja viimasel ajal üha rohkem arutatakse, et meid võib majanduskaosest päästa eksport ja ainult eksport. Just majanduskriis olevat selleks ajaks, kui innovaatilised ekspordiideed päevakorrale kerkivad ja ettevõtjaid neid ellu viima hakkavad.

Paraku tänast majandusolukorra muutust Eestis vaadates neid innovaatilisi ja praktikasse juurduvaid ideid väga palju ei teki. Veel vähem on käega katsutavaid tulemusi. Pigem katsutakse ikkagi taasleiutada võimalusi siseturult kasumit teenida ja loodetakse endiste aegade tagasitulekut. Tõenäoliselt on see ikkagi vale suund.

Tänane Postimees Online kirjutab, kuidas kiirlaenuandjad on asunud leiutama uusi nippe, kuidas oma raha ikkagi väga kallilt välja laenata ja sisuliselt kevadel jõustunud seadusesätetest mööda minna. Asi tundub olevat lausa väga hull, sest Postimees peab vajalikuks seda tegevust laenajatel naha üle kõrvade tõmbamiseks nimetada.

Laenu, eriti kiirlaenu, võtavad ellkõige inimesed, kellel raha hädasti vaja, kes on sattunud majandusraskustesse ja kes suuresti võtavad kalleid laene just ülima häda sunnil. Seega kiirlaenu võtjate näol on tegemist majandusliku riskigrupi või juba probleemse segmendiga. Neid inimesi peab ühiskond toetama, mitte aga laskma areneda trendidel, mis võimaldaksid teha äri vaeste ja kõige nõrgemate arvelt.

Mõelgem Eesti tulevikku silmas pidades sellele, kuidas meie majanduselu saaks suunduda ikkagi kõrge ekspordiväärtuse loomisele ega püüaks kontsentreeruda meie üha vaesuva rahva käest järjest suurema raha väljatrikitamise peale. Arusaadavalt on sisulise ekspordi loomine keerukas, kuid pikas perspektiivis kahtlemata kasulikum, kui äri vaeste arvel.

Tudengid ei pea maksma valitsuse saamatuse eest

Täna oli Riigikogus arutelu all tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõuga ei ole võimalik nõustuda, kuna sisuliselt üritab valitsus panna tudengeid maksma koalitsiooni saamatuse ja vigade eest ning anda hoogu meie haridussüsteemi lagunemisele. Eelnõu on otseselt suunatud ka töötajate ja ametiühingute vastu. Kuna teema on oluline toon alljärgnevalt ära oma ettekande teksti:

* * * * * * *

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon ei toeta tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud, mis piirab maksustatavast tulust tehtavaid mahaarvamisi. Eelnõuga kaotatakse õppelaenu intresside ning ametiühingu sisseastumis- ja liimemaksude tulust mahaarvamise õigus. Eelnõu loogikat jälgides peab Eesti arengu hüvanguks laenu võtnud ja haridust omav inimene loobuma sellest, mida riik on talle lubanud. Riik rikub käesoleva eelnõuga paljude praeguste ja endiste õppurite õigustatud ootust õppelaenude intresside mahaarvamiseks maksustatavast tulust. Selle eelnõuga väljendab riik oma otsest suhtumist haridusse.

Kas on ikkagi õige, et õppelaenu võtja peab käendama majanduskriisi ja valitsuse saamatust riigi rahandust korras hoida? Õppelaenu on inimene võtnud ju selleks, et omandada haridust ja hakata tööle selle sama riigi heaks, mis käesoleva eelnõuga tahab majanduskriisi ja valitsuse saamatust just tema kaela veeretada. Haridust omav inimene on niigi võtnud õppelaenu näol laenuriski, mis võib eriti valusalt kätte maksta tänases madalseisus. Riik peaks minema täna õppida soovivale inimesele appi, aga mitte takistama seda. Juba tänane valitsus ülekohtuselt vähendab 2010. aasta eelarves riikliku koolitustellimust mahus 84 miljonit krooni. Selle eelnõuga haridusvaenulik suund jätkuks.

Kuid hullemgi veel, riigieelarvetuludele avaldab eelnõus toodud mahaarvamiste kaotamine esmakordselt mõju alles 2011. aastal. Seega me toome lühinägelikult ohvriks õppelaenu võtjad, kuid riigieelarve rasket seisu 2010. aastal ei paranda see mingilgi määral. Selle eelnõuga tekitab valitsus tagasilööke meie haridussüsteemile, õppurite suutlikkusele ja motivatsioonile ning üldisele õiguskindlusele.

Majanduses on reegel, et ... lahendamine teatud viisil võib kaasa tuua teise probleemi tekke. Kogu iva seisneb selles, et tuleb otsida lahendusi, mille positiivne efekt on suurem kui negatiivne efekt, et ühiskond tervikuna võidaks. Eelnõu omab vaid negatiivset efekti. Milleks seda üldse välja pakkuda ja veel vastu võtta?

Eelnõuga toome majanduskriisi ohvriks ka töötajad. Ametiühingud on töötajate jaoks tugisambaks ning riik peaks ametiühingute tegevust soodustama. Riik peab kaitsma nõrgemaid ja ametiühingud on vahend selle eesmärgi täitmiseks. Tulenevalt sellest, ei saa kuidagi nõustuda eelnõus toodud põhimõttega ametiühingu sisseastumis- ja liikmetasude mahaarvamise lõpetamiseks füüsilise isiku maksustavast tulust.

Töötaja on töösuhte nõrgemaks pooleks ja riik peab teda kaitsma. Eelnõule on andnud negatiivse hinnangu ka Eesti Ametiühingute Keskliit, mille arvamuse kohaselt võivad sellised muudatused alandada soovi ametiühingutega liituda. Aga võib-olla ongi tänase valitsuse soov, et ei oleks ametiühinguliikmeid, kes saaks protestida ja poleks siis ka täna õdesid ja arste tänavatel?! Kahjuks üliõpilasesinduste arvamust isegi ei küsitud. Eriti naeruväärne on see, et kogu eelnõu tehtava kahju tulemusena võidab riik 2011. aastal ainult 35 miljonit. Eeltoodust lähtuvalt Keskerakonna fraktsioon hääletab eelnõu vastu.