Eestis on palju arutatud selle üle, ja viimasel ajal üha rohkem arutatakse, et meid võib majanduskaosest päästa eksport ja ainult eksport. Just majanduskriis olevat selleks ajaks, kui innovaatilised ekspordiideed päevakorrale kerkivad ja ettevõtjaid neid ellu viima hakkavad.
Paraku tänast majandusolukorra muutust Eestis vaadates neid innovaatilisi ja praktikasse juurduvaid ideid väga palju ei teki. Veel vähem on käega katsutavaid tulemusi. Pigem katsutakse ikkagi taasleiutada võimalusi siseturult kasumit teenida ja loodetakse endiste aegade tagasitulekut. Tõenäoliselt on see ikkagi vale suund.
Tänane Postimees Online kirjutab, kuidas kiirlaenuandjad on asunud leiutama uusi nippe, kuidas oma raha ikkagi väga kallilt välja laenata ja sisuliselt kevadel jõustunud seadusesätetest mööda minna. Asi tundub olevat lausa väga hull, sest Postimees peab vajalikuks seda tegevust laenajatel naha üle kõrvade tõmbamiseks nimetada.
Laenu, eriti kiirlaenu, võtavad ellkõige inimesed, kellel raha hädasti vaja, kes on sattunud majandusraskustesse ja kes suuresti võtavad kalleid laene just ülima häda sunnil. Seega kiirlaenu võtjate näol on tegemist majandusliku riskigrupi või juba probleemse segmendiga. Neid inimesi peab ühiskond toetama, mitte aga laskma areneda trendidel, mis võimaldaksid teha äri vaeste ja kõige nõrgemate arvelt.
Mõelgem Eesti tulevikku silmas pidades sellele, kuidas meie majanduselu saaks suunduda ikkagi kõrge ekspordiväärtuse loomisele ega püüaks kontsentreeruda meie üha vaesuva rahva käest järjest suurema raha väljatrikitamise peale. Arusaadavalt on sisulise ekspordi loomine keerukas, kuid pikas perspektiivis kahtlemata kasulikum, kui äri vaeste arvel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar