Kas maksude maksmine muutub arulageduseks ka Eestis?

Äripäev Online refereeris eile Läti portaali rus.db.lv, kus kirjeldati, et maksude tasumine on Lätis saanud arulageduse märgiks. Läti ettevõtluskultuuris on toimunud murrang. Maksude maksjasse on hakatud suhtuma kui vaimselt haigesse inimesesse.

Läti ettevõtjad ei soovi enam maksta teovõimetu riigi ülalpidamise eest. Valitsus tõstab makse hariduse ja tervishoiu ülalpidamise ettekäändel, kuid need teenused on juba tasulised. Ettevõtjad leiavad, et valitsuse tasemel on heaks kiidetud konkurentsivõime vähendamine ning selle eest ei pea ettevõtjad tasuma.

Selline suhtumise muutus Lätis näitab väga ohtlikku trendi. Kui saavutatakse tase, et suurem osa ühiskonnast (või ettevõtjate hulgast) peab maksude tasumist olemuslikult haigeks käitumiseks, siis on riigil väga raske üldse sundida inimesi makse tasuma. Kui maksudest hoidujaid on vähemuses, siis saab riik oma sunnimeetmetega neid jõuliselt mõjutada. Kui aga maksudest hoiduvad enamus, siis ei ole riigil nende ohjamiseks jõudu. Veelgi enam, kui riigile raha ei maksta, siis ei saa ju jõustruktuure üldse töös hoida. Tegemist on ohtlikult kontrolli alt väljuda võiva ahelreaktsiooniga.

Läti kogemus näitab, et kusagil on maksustamise piir. Eelkõige on kusagil piir põhjendamatul ja ebaratsionaalsel maksustamisel. Riigi kodanikud ja ettevõtjad on valmis raskes olukorras suuremat maksukoormat kandma, kuid seda ikka ainult seni, kuni nad tunnevad selle põhjendatud või õigustatud olevat. Kui asi läheb aga rumalaks ja sihipäratuks lausmaksustamiseks, siis võib maksustamise püüe üldse läbi kukkuda.

Läti kogemus on väga heaks õppetunniks Eestile. Üldises majanduslanguses käime Lätist paar sammu tagapool ja hoiame kogu aeg hinges lootust, et meil asi nii hulluks ei lähe. Samas, kui parempoolne lausliberalistlik valitsus jätkab aga maksude valimatut ja ettevõtluskeskkonda surmavat tõstmist, siis võime ka oma ühiskonnas ühel hetkel kohata protestivastuhakku maksude tasumisele üldse. See päev ei pruugi olla kaugel.

Seega kutsun äärmise ettevaatlikkusega suhtuma maksude tõstmisesse, mida koalitsioon on järjepidevalt riigieelarve kriiside lahendamiseks kasutanud. Läti ei ole meist kaugel ja lõunanaabrite eeskuju võib olla ka meie riigis nakkav. Ärgem anname selleks täiendavat põhjust.

Millal ja kas töökohad ikkagi tekivad?

5. detsembri Päevaleht Online kirjutab CV Online Latvia poolt tellitud küsitlusest, mille käigus avaldasid oma seisukohta 590 tööandjat kõigist kolmest Balti riigist. Ligi pooled neist ütlesid, et kavatsevad lähema kuue kuu jooksul töötajaid juurde palgata.

Tulemused olid üsna sarnased kõigi kolme Balti riigi osas, kuid kõige suurem osakaal töötajate juurdepalkamise suhtes positiivselt meelestatud firmade osas oli Lätis. Meie lõunanaaber tundub olevat edasiste majandusväljavaadete osas kõige positiivsem.

Kas tegemist on uue tõusu algusega? Üks küsitlus on ilmselt pisut liiga väike alus selleks, et kohe uuest tõsust rääkida. Küll aga näitab see seda, et ettevõtluses on olemas positiivsed meeleolud ja ootused edu edasiseks edenemiseks. Kas ootused tulenevad reaalsest ja adekvaatsest turutunnetusest, või on tegemist lihtsalt kõhutundega, et peale lõputut langust peab ikkagi tõus tulema, on raske öelda.

Kuna Läti on kõige optimistlikum ja samas on Läti olukord kõige hullem, see ikkagi viitab sellele, et positiivsetel ootustel võivad olla puhtpsühholoogilised põhjused. Mida raskem on seis, seda rohkem hakkab inimene lootma. Teiselt poolt on positiivne ootus hea sõltumata sellest, mis on selle ootuse põhjuseks. Kui inimene loodab, siis ta ka tegutseb. Tegevus võib aga ikkagi viia tulemusteni.

Eesti tänane seis tööpuudusega on aga hull. Pidevalt lisandub tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes jäävad tööst ilma. Iga tööst ilmajäämine on tragöödia selle inimese suhtes ja ühtlasi ka negatiivne löök tervele majandusele. Tegemata töö on ju ka saamata jäänud majanduskasv ja loomata väärtused. Väärtused, mida ei looda ei saa toetada ka meie edasist arengut, uusi sissetulekuid ja uusi töökohti.

Peame lootma, et esmased viited majanduse paranemisest on reaalsed ja viivad meid uuele kasvule. Samas ei tohi mingil juhul käed rüpes istuda ja niisama passida. Peame edasi liikuma ja tegema oma parima igas päevas.

Munitsipaalpindade üürihind on tundlik ja oluline teema

Eile viis Päevaleht Online poliitikute ja ekspertide hulgas läbi küsitluse teemal, mida arvata Tallinna müügimaksust. Aruteluga liitusid aktiivselt ka Delfi ja mitmed muud väljaanded. Ka minul oli võimalus antud küsimuses arvamust avaldada. Proovisin oma arvamuses keskenduda olulisemale, mis selle teemaga minu hinnangul seondub, ehk siis munitsipaalpindade üürihinna tõusule. Alljärgnevalt toon ära oma arvamuse, mis eile ajakirjanduses avaldati.

Munitsipaalpindade üürihinna tõus võib mõnele üle jõu käia

Eesti Üürnike Liidu esinaine ning keskerakondlasest riigikogulane Helle Kalda sõnul võib teatud juhtudel olla Tallinna poolt planeeritav 20 protsendiline üürihindade tõus mõistetav.

„Kui seadust järgida, siis on põhimõtteliselt linnal õigus üürihinda tõsta, kuid kindlasti on inimesi, kes ei suuda seda maksta,“ ütles Kalda Päevaleht Online’ile. „Osadel munitsipaalpindadel on üür väiksem, teistel suurem,“ lisas ta.

Kalda leidis, et mingis mõttes on loogiline, et teatud aja möödudest tõuseb nende pindade hind, mille eest makstakse endiselt kuni kümne aastat kehtinud tariifide järgi. Samas leidis ta, et kui hinda tõstetaks kõikidel pindadel automaatselt 20 protsenti, siis polek see õige.

Kalda sõnul ei saa hinda tõsta ka neil üürnikel, kes on pinna üürile võtnud vahetult enne muudatuse jõustusmist, sest aasta jooksul ei tohi kaks korda üüri tõsta. Tallinna linnavalitsus saatis täna volikokku 2010. aasta eelarve, milles sisaldub ühe tuluallikana ka 20 protsendiline üürihinna tõus linna pindadel ning sotsiaalmajutusüksuste kohatasu tõus. Sellega loodetakse täita linnakassat 3,6 miljoni krooni võrra.

Tallinna abilinnapea Eha Võrk on öelnud, et valmib tänavu 818 munitsipaalkorterit, neist enamik antakse sundüürnike kasutusse. Augusti lõpul esitleti Tallinnas Raadiku tänaval elamukvartalit, kus paiknevate 47,8-83 ruutmeetri suuruste korterite üürihind on 30 krooni ruutmeetri eest.

Kuigi inimestelt küsitakse üürihinnaks 30 krooni ruutmeetri eest, maksab linn volikogu opositsiooni andmetel sama pinna eest projekti arendajale renti 136 krooni ruutmeetrist. Soodsa üürihinnaga saavad Raadiku tänava kortereid linnalt taotleda rahvastikuregistris Tallinna elanikuna arvel olevad noored pered ning Tallinna sotsiaalsfääri toimimiseks vajalikud töötajad (lasteaednikud ja õpetajad, hoolekandeasutuste töötajad, muuseumide, raamatukogude ja teatrite töötajad, õed, ämmaemandad, hooldajad ja põetajad, Tallinna linna teenindavad politseinikud, päästjad).