Äripäev Online refereeris eile Läti portaali rus.db.lv, kus kirjeldati, et maksude tasumine on Lätis saanud arulageduse märgiks. Läti ettevõtluskultuuris on toimunud murrang. Maksude maksjasse on hakatud suhtuma kui vaimselt haigesse inimesesse.
Läti ettevõtjad ei soovi enam maksta teovõimetu riigi ülalpidamise eest. Valitsus tõstab makse hariduse ja tervishoiu ülalpidamise ettekäändel, kuid need teenused on juba tasulised. Ettevõtjad leiavad, et valitsuse tasemel on heaks kiidetud konkurentsivõime vähendamine ning selle eest ei pea ettevõtjad tasuma.
Selline suhtumise muutus Lätis näitab väga ohtlikku trendi. Kui saavutatakse tase, et suurem osa ühiskonnast (või ettevõtjate hulgast) peab maksude tasumist olemuslikult haigeks käitumiseks, siis on riigil väga raske üldse sundida inimesi makse tasuma. Kui maksudest hoidujaid on vähemuses, siis saab riik oma sunnimeetmetega neid jõuliselt mõjutada. Kui aga maksudest hoiduvad enamus, siis ei ole riigil nende ohjamiseks jõudu. Veelgi enam, kui riigile raha ei maksta, siis ei saa ju jõustruktuure üldse töös hoida. Tegemist on ohtlikult kontrolli alt väljuda võiva ahelreaktsiooniga.
Läti kogemus näitab, et kusagil on maksustamise piir. Eelkõige on kusagil piir põhjendamatul ja ebaratsionaalsel maksustamisel. Riigi kodanikud ja ettevõtjad on valmis raskes olukorras suuremat maksukoormat kandma, kuid seda ikka ainult seni, kuni nad tunnevad selle põhjendatud või õigustatud olevat. Kui asi läheb aga rumalaks ja sihipäratuks lausmaksustamiseks, siis võib maksustamise püüe üldse läbi kukkuda.
Läti kogemus on väga heaks õppetunniks Eestile. Üldises majanduslanguses käime Lätist paar sammu tagapool ja hoiame kogu aeg hinges lootust, et meil asi nii hulluks ei lähe. Samas, kui parempoolne lausliberalistlik valitsus jätkab aga maksude valimatut ja ettevõtluskeskkonda surmavat tõstmist, siis võime ka oma ühiskonnas ühel hetkel kohata protestivastuhakku maksude tasumisele üldse. See päev ei pruugi olla kaugel.
Seega kutsun äärmise ettevaatlikkusega suhtuma maksude tõstmisesse, mida koalitsioon on järjepidevalt riigieelarve kriiside lahendamiseks kasutanud. Läti ei ole meist kaugel ja lõunanaabrite eeskuju võib olla ka meie riigis nakkav. Ärgem anname selleks täiendavat põhjust.
Läti ettevõtjad ei soovi enam maksta teovõimetu riigi ülalpidamise eest. Valitsus tõstab makse hariduse ja tervishoiu ülalpidamise ettekäändel, kuid need teenused on juba tasulised. Ettevõtjad leiavad, et valitsuse tasemel on heaks kiidetud konkurentsivõime vähendamine ning selle eest ei pea ettevõtjad tasuma.
Selline suhtumise muutus Lätis näitab väga ohtlikku trendi. Kui saavutatakse tase, et suurem osa ühiskonnast (või ettevõtjate hulgast) peab maksude tasumist olemuslikult haigeks käitumiseks, siis on riigil väga raske üldse sundida inimesi makse tasuma. Kui maksudest hoidujaid on vähemuses, siis saab riik oma sunnimeetmetega neid jõuliselt mõjutada. Kui aga maksudest hoiduvad enamus, siis ei ole riigil nende ohjamiseks jõudu. Veelgi enam, kui riigile raha ei maksta, siis ei saa ju jõustruktuure üldse töös hoida. Tegemist on ohtlikult kontrolli alt väljuda võiva ahelreaktsiooniga.
Läti kogemus näitab, et kusagil on maksustamise piir. Eelkõige on kusagil piir põhjendamatul ja ebaratsionaalsel maksustamisel. Riigi kodanikud ja ettevõtjad on valmis raskes olukorras suuremat maksukoormat kandma, kuid seda ikka ainult seni, kuni nad tunnevad selle põhjendatud või õigustatud olevat. Kui asi läheb aga rumalaks ja sihipäratuks lausmaksustamiseks, siis võib maksustamise püüe üldse läbi kukkuda.
Läti kogemus on väga heaks õppetunniks Eestile. Üldises majanduslanguses käime Lätist paar sammu tagapool ja hoiame kogu aeg hinges lootust, et meil asi nii hulluks ei lähe. Samas, kui parempoolne lausliberalistlik valitsus jätkab aga maksude valimatut ja ettevõtluskeskkonda surmavat tõstmist, siis võime ka oma ühiskonnas ühel hetkel kohata protestivastuhakku maksude tasumisele üldse. See päev ei pruugi olla kaugel.
Seega kutsun äärmise ettevaatlikkusega suhtuma maksude tõstmisesse, mida koalitsioon on järjepidevalt riigieelarve kriiside lahendamiseks kasutanud. Läti ei ole meist kaugel ja lõunanaabrite eeskuju võib olla ka meie riigis nakkav. Ärgem anname selleks täiendavat põhjust.
Palju infot Eesti maksude kohta on ka selles blogis: http://maksud-eestis.blogspot.com
VastaKustuta