6. märts 2010

Eestis kaob tervishoid või tekib riik?


Viimastel päevadel on ajakirjanduses olnud juttu sellest, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul võib Eestis samal viisil jätkates kümne aasta pärast tervishoid sisuliselt jalust löödud olla. Inimesed ei pääse enam arsti juurde ja ravikvaliteet ei kannata kriitikat. Probleemid tulenevad Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse puudumisest.

Tänane Eesti tervishoid sõltub liiga suurel määral sotsiaalmaksu laekumisest. Prognoosid näitavad, et lähiaastatel jääb sotsiaalmaksust väheks. Oluline on mõelda sellele, kuidas laiendada tuluallikaid. Kaaluda tuleks täiendavate maksete tegemist riigieelarvest. Lahenduseks ei oleks ka eraravikindlustus. Meie ühiskonnas omab see täna ikkagi väga marginaalset kandepinda ja pigem on tegemist luksuskaubale sarnaneva tootega.

Seega erasektor lahendusi ei paku. Vähemalt Eestis mitte ja mitte nii kiiresti, kui me seda vajaksime. Lahendusi ei suuda pakkuda ka tänase majanduskriisi tingimustes eriti nõrgaks muutunud riik. Toeks saaks olla vaid tugev riik, kuid selle saavutamiseks peab oluliselt muutuma ellu viidav majanduspoliitika.

Seega olemegi olukorra ees, kus tervishoiu säilumiseks peab Eestis tekkima tugev riik. Ja seda ei arva mitte pahatahtlik opositsioon riigikogus vaid ülemaailmne organisatsioon WHO. Seega, meie valik on: kas kaob tervishoid või tekib tugev riik. Parempoole lausliberalistlik lõhkumine meile tugevat riiki ei loo – hoopis võtab tervishoiu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar