2. september 2009

Kas majanduskriis lõpetab ka arstiabi?


Täna räägitakse sellest, et haigekassa eelarve on ka pärast hiljuti kinnitatud miljard krooni suurust kokkuhoidu 700 miljoni krooniga miinuses. Lahendust silmapiiril ei paista. Inimesed on üha suuremas mures, kas edaspidi ikkagi arsti juurde pääseb. Järjekorrad on juba oluliselt pikenenud ning arstiabi eest ähvardatakse küsima hakata väga suuri summasid. See käib aga enamikele abivajajatele üle jõu.

Haigekassa mõtleb sellest, kuidas vähendada ühe ravijuhu hinda. Aasta lõpuni on jäänud nii vähe aega, et kogu seda raha kokku hoida on väga raske. Üha rohkemad inimesed leiavad, et tuleks minna reservide kallale. Selleks tundub olevat viimane aeg.

Mis saab aga siis kui reservid otsas? Ja eeldusel, et ravijuhu hind on jõudnud miinimumini? Kas me loodame, et selleks ajaks on Eestis majandus asunud mühinal kasvama ja kõik läheb jälle sellise kiirusega ülesmäge, et rahapuudusest ei tea keegi midagi? Kui aga majanduskasv ei jõua selleks ajaks kohale, mis on tegevuskava selliseks olukorraks?

Kui reaalselt meie tänasele olukorrale otsa vaadata ja analüüsida haigekassa olukorda selles seisus, siis optimismiks ei ole mitte mingisugust põhjust. Tänase majanduspoliitika tingimustes mingit tõusu me niipea ei näe. Kui ka võimule tuleks Keskerakond, siis võtakse enne pärist tükk aega aega, kui uus majanduspoliitika suudaks oma mõju avaldama hakata. Siinkohal tulekski seega püstitada küsimus, et kas ka arstiabi läheb lausliberaalse majanduspoliitika ohvriks?

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar