Täna jõudis laiema avalikkuse ette informatsioon sellest, et sotsiaalminister Hanno Pevkur analüüsib plaani pensioniregistri erastamiseks. Nimelt plaanib ta anda pensioniregistri käigushoidmise üle Eesti Väärtpaberikeskusele. Minister on juba palunud väärtpaberikeskuse inimeste nägemust selle idee teostamiseks.
Niisiis oleme jälle astumas ühte väikest, kuid olulist sammu selles suunas, et meie riik maha müüa. Sellega on lausliberaalne parempoolne valitsus pidevalt tegelenud ja nüüd on lihtsalt järgmine asi leitud, mida müüa (või niisama ära anda) kannataks.
Loomulikult võib selle idee õigustamiseks tuua igat liiki põhjuseid. Näiteks (nagu neid põhjuseid täna ka juba pakutakse), et sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei ole eurokõlblik, et riigi seisukohast oleks hea, kui kõik pensioniandmed asuksid ühes ja samas kohas, et pole mõtet dubleerida infosüsteeme, et teine ja kolmas sammas on nii või teisiti juba Eesti Väärtpaberikeskuse käes jne. jne. Loll on see, kes selgitusi, põhjendusi ja õigustusi ei leia.
Kõige kurvem on aga see, et meie riik kantakse tükikeste haaval laiali. Kui seda tehakse väikeste tükkide haaval ja vaikselt üle ajaperioodi hajutatuna, siis avalikkus ei pruugigi seda kõike enne märgata, kui riigist vaid riismed järel. Nüüd on peale tulemas ka kohalike omavalitsuste valimised, mis tähelepanu selliselt probleemilt kenasti kõrvale juhib.
Poliitikute kohus on juhtida rahva tähelepanu väga täpselt sellele, kuidas rahva varaga ringi käiakse, kuidas seda maha parseldatakse ja kuidas niiviisi võidakse jõuda täielikult varatu riigi lävele. Väga viimane aeg on sellistele asjaoludele tähelepanu pöörata ja teha kõik et riigi vara väljakantimist peatada. Ning kantijad tuleks vastutusele võtta viisil, nagu seda tehakse erasektoris pankrotikurjategijatega ja muud liiki tahtlikku maksejõuetuse põhjustajatega. Poliitikud peavad ka ükskord vastutama hakkama.
Niisiis oleme jälle astumas ühte väikest, kuid olulist sammu selles suunas, et meie riik maha müüa. Sellega on lausliberaalne parempoolne valitsus pidevalt tegelenud ja nüüd on lihtsalt järgmine asi leitud, mida müüa (või niisama ära anda) kannataks.
Loomulikult võib selle idee õigustamiseks tuua igat liiki põhjuseid. Näiteks (nagu neid põhjuseid täna ka juba pakutakse), et sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei ole eurokõlblik, et riigi seisukohast oleks hea, kui kõik pensioniandmed asuksid ühes ja samas kohas, et pole mõtet dubleerida infosüsteeme, et teine ja kolmas sammas on nii või teisiti juba Eesti Väärtpaberikeskuse käes jne. jne. Loll on see, kes selgitusi, põhjendusi ja õigustusi ei leia.
Kõige kurvem on aga see, et meie riik kantakse tükikeste haaval laiali. Kui seda tehakse väikeste tükkide haaval ja vaikselt üle ajaperioodi hajutatuna, siis avalikkus ei pruugigi seda kõike enne märgata, kui riigist vaid riismed järel. Nüüd on peale tulemas ka kohalike omavalitsuste valimised, mis tähelepanu selliselt probleemilt kenasti kõrvale juhib.
Poliitikute kohus on juhtida rahva tähelepanu väga täpselt sellele, kuidas rahva varaga ringi käiakse, kuidas seda maha parseldatakse ja kuidas niiviisi võidakse jõuda täielikult varatu riigi lävele. Väga viimane aeg on sellistele asjaoludele tähelepanu pöörata ja teha kõik et riigi vara väljakantimist peatada. Ning kantijad tuleks vastutusele võtta viisil, nagu seda tehakse erasektoris pankrotikurjategijatega ja muud liiki tahtlikku maksejõuetuse põhjustajatega. Poliitikud peavad ka ükskord vastutama hakkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar