Täna läbis meediat uudis, et Eesti tööandjad on tänavu saanud üle 330 loa võtta tööle kolmandate riikide kodanikke. Inimesi võetakse tööle Ukrainast, Venemaalt, Usbekistanist, Pakistanist, Nepalist, Hiinast ja Filipiinidelt. Tööload on antud unikaalseid oskuseid omavatele inimestele, keda tööandjad ei ole leidnud ei Eesti, Euroopa Liidu ega ka Euroopa majanduspiirkonna riikide kodanike hulgaste ega nende riikide tööjõuturgudelt.
Sellist uudist kuuldes läheb paratamatult mõte nendele kümnetele ja kümnetele tuhandetele Eesti inimestele, kes on meie riigis kaotanud töö ja kellel on täna väga suuri raskusi enda toimetuleku tagamisega. Kas tõesti ei ole meie riigis piisavalt kokkasid, keevitajaid ja muid spetsiifiliste erialade esindajaid, et me peame inimesi täna sisse tooma.
See, et inimesed riikide vahel liiguvad ja oma konkurentsivõimelisi tööoskuseid jagavad, ei ole mingil viisil halb. See aitab kaasa tööjõuturu arengutele ja majanduse üldise konkurentsivõime kasvule. Kuid selle kõige positiivse foonil peab valitsus ikkagi suutma luua sellise tööturu poliitika, kus meie ettevõtjad ei peaks koondama Eesti inimesi selleks, et siis järgmisel hetkel sisse tuua välismaalasi.
Meil seisab ees sügis, mis saab meie majandusele mitmes mõttes otsustavaks. Kuivõrd ja millisel viisil me vee peale jääme ja milliseks kujunevad seisud tööjõuturul selgub loetud kuudega. Samas ei anna tänane seis mingil viisil põhjust käed rüppes istumiseks ja olukorra kõrvalt vaatamiseks, nagu teeb seda Ansipi lausliberaalne valitsus.
Sellist uudist kuuldes läheb paratamatult mõte nendele kümnetele ja kümnetele tuhandetele Eesti inimestele, kes on meie riigis kaotanud töö ja kellel on täna väga suuri raskusi enda toimetuleku tagamisega. Kas tõesti ei ole meie riigis piisavalt kokkasid, keevitajaid ja muid spetsiifiliste erialade esindajaid, et me peame inimesi täna sisse tooma.
See, et inimesed riikide vahel liiguvad ja oma konkurentsivõimelisi tööoskuseid jagavad, ei ole mingil viisil halb. See aitab kaasa tööjõuturu arengutele ja majanduse üldise konkurentsivõime kasvule. Kuid selle kõige positiivse foonil peab valitsus ikkagi suutma luua sellise tööturu poliitika, kus meie ettevõtjad ei peaks koondama Eesti inimesi selleks, et siis järgmisel hetkel sisse tuua välismaalasi.
Meil seisab ees sügis, mis saab meie majandusele mitmes mõttes otsustavaks. Kuivõrd ja millisel viisil me vee peale jääme ja milliseks kujunevad seisud tööjõuturul selgub loetud kuudega. Samas ei anna tänane seis mingil viisil põhjust käed rüppes istumiseks ja olukorra kõrvalt vaatamiseks, nagu teeb seda Ansipi lausliberaalne valitsus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar