Postimees.ee avaldas täna loo pealkirjaga „Tallinnas on veel vaid üks sundüürnik.” Postimees.ee peab lugu nii oluliseks, et avaldamisel paigutati see lausa aknalooks. Lugu räägib sellest, et Tallinna linnavalitsus andis täna 30 Raadiku tänava munitsipaalmajades asuvat korterit üürile senistele sundüürnikele. Tänase saavutuse tulemusena ootavat abilinnapea sõnul sundüürnikuna Tallinnas korterit veel vaid üks inimene.
Postimees.ee on täiesti õigel teel selles küsimuses, et sundüürnike teema on Eestis äärmiselt oluline ja väärib kajastamist kõige tähtsamatel pindadel ja kohtades. Samuti on õige see, et Tallinna linn on keskerakondliku juhtimise all teinud väga palju sundüürnike probleemi lahendamiseks ja väärib selle eest väga tõsist tunnustust.
Samas muidugi ei peaks Postimehe loo mõjul looma endas pettekujutlust, justkui sundüürnike probleem ongi Eestis ajalooks saamas ja kahe aastakümne jooksul sundüürnikele tehtud ülekohus lõplikult heastatud. Kümned tuhanded inimesed on kaotanud kodusid, jäänud ilma paljudest varalistest õigustest, tõugatud ühiskonna ääremaale ja muutunud otsese inimõiguste rikkumise ohvriks. Tegemist on ühiskonnas väga sügava ja laialt juurdunud probleemiga, mis on lõhestanud ühiskonna ning löönud sügavaid haavu meie riigi võimesse üldse oma tulevikuga toime tulla.
Kümned tuhanded inimesed on oodanud aastakümneid ja ootavad ka täna, et tehtud ülekohus saaks heastatud ja kannatused mingilgi määral kompenseeritud. Paljud inimesed ei ole jõudnud seda päeva, kui õiglus taas võidule pääseb, ära oodata ja on läinud manalateed. Need, kes on jäänud aga ootavad ja võitlevad – kes usub rohkem, kes on käega löömas, kuid õiglust tahavad kõik.
Sundüürnike probleem ei ole meie ühiskonnast kusagile kadunud ega ka kadumas. Kümned tuhanded inimesed ootavad lahendusi ja lahendus peab tulema. Sundüürnike probleemi võib ajalukku kanda alles peale seda, kui välja on pakutud komplekssed lahendused ja sundüürnike teema on leidnud positiivse lõppsihi igas mõttes. Täna on meil veel pikk tee käia.
Postimees.ee on täiesti õigel teel selles küsimuses, et sundüürnike teema on Eestis äärmiselt oluline ja väärib kajastamist kõige tähtsamatel pindadel ja kohtades. Samuti on õige see, et Tallinna linn on keskerakondliku juhtimise all teinud väga palju sundüürnike probleemi lahendamiseks ja väärib selle eest väga tõsist tunnustust.
Samas muidugi ei peaks Postimehe loo mõjul looma endas pettekujutlust, justkui sundüürnike probleem ongi Eestis ajalooks saamas ja kahe aastakümne jooksul sundüürnikele tehtud ülekohus lõplikult heastatud. Kümned tuhanded inimesed on kaotanud kodusid, jäänud ilma paljudest varalistest õigustest, tõugatud ühiskonna ääremaale ja muutunud otsese inimõiguste rikkumise ohvriks. Tegemist on ühiskonnas väga sügava ja laialt juurdunud probleemiga, mis on lõhestanud ühiskonna ning löönud sügavaid haavu meie riigi võimesse üldse oma tulevikuga toime tulla.
Kümned tuhanded inimesed on oodanud aastakümneid ja ootavad ka täna, et tehtud ülekohus saaks heastatud ja kannatused mingilgi määral kompenseeritud. Paljud inimesed ei ole jõudnud seda päeva, kui õiglus taas võidule pääseb, ära oodata ja on läinud manalateed. Need, kes on jäänud aga ootavad ja võitlevad – kes usub rohkem, kes on käega löömas, kuid õiglust tahavad kõik.
Sundüürnike probleem ei ole meie ühiskonnast kusagile kadunud ega ka kadumas. Kümned tuhanded inimesed ootavad lahendusi ja lahendus peab tulema. Sundüürnike probleemi võib ajalukku kanda alles peale seda, kui välja on pakutud komplekssed lahendused ja sundüürnike teema on leidnud positiivse lõppsihi igas mõttes. Täna on meil veel pikk tee käia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar