Eesti Päevaleht toob täna ära analüüsi riikliku tähtsusega küsimuse – Eesti ettevõtluskeskkonna arendamise – edusammudest ja tagasilöökidest. Päevaleht püstitab küsimuse, et kuna Riigikogu arutas ettevõtluse arendamise küsimust möödunud aastal, et mida siis ikkagi vahepeal on ära teha jõutud.
Analüüsis leitakse, et üht teist on tehtud ja sellest on ka ehk kasu olnud. Samas, kui nüüd lehe positiivne hoiak kõrvale jätta, on Eestis ringi vaadates aasta jooksul asjad ainult hullemaks läinud. Tööpuudus on kasvanud, makseprobleemid süvenenud, ettevõtted lähevad ridamisi pankrotti, silmapiiril ei helenda mingit kiiret ja positiivset turbolahendust.
Ettevõtlus on riikliku tähtsusega küsimus, kui parempoolne valitsus ei ole seda sisuliselt nii käsitlenud. Parempoolse lausliberaalse valitsuse ideoloogia seisneb ju selles, et ettevõtlus peab toimima ilma riikliku sekkumiseta. Järelikult ei ole ettevõtlus nende mõistes üldse riiklik küsimus, veelgi vähem mingisugune prioriteet.
Jah, parempoolsed räägivad. Nad seletavad, et ettevõtluse eest peab seisma ja keskkonda paremaks muutma. Tegelikkuses nad selles suunas samme ei astu, vaid pisut ja rohkem formaalselt. Ainult rääkimisest ju ei aita. Kui riik tegudeni ei jõua, siis ka paranemist oodata ei ole.
Ainuke variant on ikkagi see, et parempoolne valitsus peab vahetuma sellise valitsuse vastu, millele on huvi ja suutlikkust ikkagi majanduses midagi ära teha. Isegi kui täna valitsevad lausliberalistid tahaksid ja suudaksid majanduse heaks midagi ära teha, siis nende ideoloogia ei luba seda. Järelikult lahendused ei saagi tekkida. Tegelikult oleme me selle valitsusega tupikseisus sõltumata sellest, kas koalitsioonipoliitikud on suutelised, tahtelised ja huvitatud midagi tegama.
Analüüsis leitakse, et üht teist on tehtud ja sellest on ka ehk kasu olnud. Samas, kui nüüd lehe positiivne hoiak kõrvale jätta, on Eestis ringi vaadates aasta jooksul asjad ainult hullemaks läinud. Tööpuudus on kasvanud, makseprobleemid süvenenud, ettevõtted lähevad ridamisi pankrotti, silmapiiril ei helenda mingit kiiret ja positiivset turbolahendust.
Ettevõtlus on riikliku tähtsusega küsimus, kui parempoolne valitsus ei ole seda sisuliselt nii käsitlenud. Parempoolse lausliberaalse valitsuse ideoloogia seisneb ju selles, et ettevõtlus peab toimima ilma riikliku sekkumiseta. Järelikult ei ole ettevõtlus nende mõistes üldse riiklik küsimus, veelgi vähem mingisugune prioriteet.
Jah, parempoolsed räägivad. Nad seletavad, et ettevõtluse eest peab seisma ja keskkonda paremaks muutma. Tegelikkuses nad selles suunas samme ei astu, vaid pisut ja rohkem formaalselt. Ainult rääkimisest ju ei aita. Kui riik tegudeni ei jõua, siis ka paranemist oodata ei ole.
Ainuke variant on ikkagi see, et parempoolne valitsus peab vahetuma sellise valitsuse vastu, millele on huvi ja suutlikkust ikkagi majanduses midagi ära teha. Isegi kui täna valitsevad lausliberalistid tahaksid ja suudaksid majanduse heaks midagi ära teha, siis nende ideoloogia ei luba seda. Järelikult lahendused ei saagi tekkida. Tegelikult oleme me selle valitsusega tupikseisus sõltumata sellest, kas koalitsioonipoliitikud on suutelised, tahtelised ja huvitatud midagi tegama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar