Palju on ennustatud seda, et praeguse talve saabudes muutub olukord meie majanduses tõsiselt hulluks. Peiteperiood saab läbi ja inimestele hakkab kohale jõudma, kui hullus olukorras me tegelikult oleme. Eestis on lumi maas. Ilm on sombune ja päevad hämarad ning lühikesed. See ennustatud hull aeg on kätte jõudnud. Milliseks majandusolukord täpselt kujuneb, seda näitavad lähimad nädalad ja kuud. Kas meid ootab majandusliku olukorra halvenemine, või hoopis paranemine, ka seda saame teada.
Majandusprobleemide süvenemisest on kahjuks aga mitmeid märke. Tänane Postimees kirjutab loo sellest, kuidas rahapuudus ja hirm töö kaotamise ees ajab haiged tööle. Inimesed on viimase kolme kuu jooksul võtnud välja varasemast poole vähem haigus- ja hoolduslehti. Põhjus väidetakse olevat selles, et inimesed kardavad oma töökoha kaotust ja jätavad haiguslehe kui vähegi võimalik võtmata. Haigusleht võetakse vaid väga tõsiste haiguste puhul.
Inimesed pelgavad, et töölt eemal oldav aeg võib tekitada olukorra, kus tööandja lihtsalt leiab teise inimese ja küll siis ka formaalne võimalus töösuhte lõpetamiseks leitakse. Samuti kardavad töötajad seda, et tööandja saab pahaseks, kui peab haiguslehe eest maksma ja uurivad võimalusi, et kas saaks haige olla sellisel viisil, et tööandja ei peaks maksma.
Seega kätte on jõudnud pikalt kardetud olukord, kus majanduslangus hakkab üha enam võtma võimalust oma tervise eest hoolitseda ja haigusi ravida. Mis sest, et täna on initsiaatoriks haiged ise – nende käitumine on ju tingitud ainult majandusliku turvatunde puudumisest ja kartusest tuleviku ees.
Kui ühiskonnas ei saa või ei julgeta enam haigusi ravida ja puudub sotsiaalmajanduslik turvalisus, siis on see riigi probleem. Kui inimestel kaob tervis, siis pole ka mõtet rahal ega riigil tervikuna. Ei ole mõtet kuulata või veel vähem uskuda optimistlikke prognoose kohe-kohe taastuvast majandusest, kui tegelikult ei saa meie ühiskond enam lubada isegi haigete ravi. Vaadakem lahtiste silmadega, mis meie ümber toimub ja tehkem sellest oma järeldused.
Majandusprobleemide süvenemisest on kahjuks aga mitmeid märke. Tänane Postimees kirjutab loo sellest, kuidas rahapuudus ja hirm töö kaotamise ees ajab haiged tööle. Inimesed on viimase kolme kuu jooksul võtnud välja varasemast poole vähem haigus- ja hoolduslehti. Põhjus väidetakse olevat selles, et inimesed kardavad oma töökoha kaotust ja jätavad haiguslehe kui vähegi võimalik võtmata. Haigusleht võetakse vaid väga tõsiste haiguste puhul.
Inimesed pelgavad, et töölt eemal oldav aeg võib tekitada olukorra, kus tööandja lihtsalt leiab teise inimese ja küll siis ka formaalne võimalus töösuhte lõpetamiseks leitakse. Samuti kardavad töötajad seda, et tööandja saab pahaseks, kui peab haiguslehe eest maksma ja uurivad võimalusi, et kas saaks haige olla sellisel viisil, et tööandja ei peaks maksma.
Seega kätte on jõudnud pikalt kardetud olukord, kus majanduslangus hakkab üha enam võtma võimalust oma tervise eest hoolitseda ja haigusi ravida. Mis sest, et täna on initsiaatoriks haiged ise – nende käitumine on ju tingitud ainult majandusliku turvatunde puudumisest ja kartusest tuleviku ees.
Kui ühiskonnas ei saa või ei julgeta enam haigusi ravida ja puudub sotsiaalmajanduslik turvalisus, siis on see riigi probleem. Kui inimestel kaob tervis, siis pole ka mõtet rahal ega riigil tervikuna. Ei ole mõtet kuulata või veel vähem uskuda optimistlikke prognoose kohe-kohe taastuvast majandusest, kui tegelikult ei saa meie ühiskond enam lubada isegi haigete ravi. Vaadakem lahtiste silmadega, mis meie ümber toimub ja tehkem sellest oma järeldused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar