Täna ilmus portaalis e24.ee pikem lugu sellest, kuidas ärimehed tahavad riigi raamatupidamise üle võtta. Lisaks raamatupidamisele võetaks üle ka personalihaldus ja arvutimajandus. Edaspidi tegeleks riigi raamatupidamise, personalihalduse ja IT korraldusega mitte enam riik ise, vaid mingi erafirma. Riik ostaks teenust ja maksaks selle eest. Erafirmade hinnangul võiks riik sellisel juhul umbes 150 miljonit krooni kokku hoida.
Ansipi valitsus on kogu aeg rääkinud seda juttu ja läinud seda teed, et riigi varasid maha müüa, paljusid funktsioone teenustena sisse osta. Valitsus on ühelt poolt näinud võimalust teenida sellisel viisil raha, kuid teiselt poolt saanud ka realiseerida oma tõekspidamist võimalikult õhukeseks lihvitud riigist. Parempoolsed on kogu aeg olnud seisukohal, et mida õhem riik seda parem.
Tänane majanduskriis näitab, kuidas õhuke riik on meie majanduslangusele kätte maksnud. Kogu maailmas on majanduskriis, kuid Balti riigid on kõige hullemas seisus – vähemalt Euroopa riikide hulgas küll. Et me kõige viletsamas seisus oleme, selles ei ole süüdi maailmamajandus, vaid ikka meie enda majanduspoliitika.
Kõik me saame aru, et riik võib olla õhem või tugevam, kuid kusagil on ka õhukese riigi maksimumpiir, kust õhemaks minnes lakkab riik eksisteerimast. Kui riik annab ära oma raamatupidamise, töötajad ja IT infrastruktuuri (koos info, riigisaladuste, kogu juhtimisliku know-how’ga), siis ilmselt on küll see maksimaalne õhuke olemise piir ületatud. Andes ära raamatupidamise, inimesed ja arvutivõrgud eksisteerime riigine ilmselt edasi vaid paberil.
Ansipi valitsus on kogu aeg rääkinud seda juttu ja läinud seda teed, et riigi varasid maha müüa, paljusid funktsioone teenustena sisse osta. Valitsus on ühelt poolt näinud võimalust teenida sellisel viisil raha, kuid teiselt poolt saanud ka realiseerida oma tõekspidamist võimalikult õhukeseks lihvitud riigist. Parempoolsed on kogu aeg olnud seisukohal, et mida õhem riik seda parem.
Tänane majanduskriis näitab, kuidas õhuke riik on meie majanduslangusele kätte maksnud. Kogu maailmas on majanduskriis, kuid Balti riigid on kõige hullemas seisus – vähemalt Euroopa riikide hulgas küll. Et me kõige viletsamas seisus oleme, selles ei ole süüdi maailmamajandus, vaid ikka meie enda majanduspoliitika.
Kõik me saame aru, et riik võib olla õhem või tugevam, kuid kusagil on ka õhukese riigi maksimumpiir, kust õhemaks minnes lakkab riik eksisteerimast. Kui riik annab ära oma raamatupidamise, töötajad ja IT infrastruktuuri (koos info, riigisaladuste, kogu juhtimisliku know-how’ga), siis ilmselt on küll see maksimaalne õhuke olemise piir ületatud. Andes ära raamatupidamise, inimesed ja arvutivõrgud eksisteerime riigine ilmselt edasi vaid paberil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar