Saabunud on august. Ilm on endiselt soe, kuid selgelt on juba näha esimesi märke sügisest. Põldudel on alanud viljakoristus, linnud käituvad teisiti, kohati hakkavad ilmuma juba mõned kollased lehed.
Näha on muutusi ka inimeste käitumises. Suvine loidus ja põgenemine tsivilisatsioonist on lõppemas. Paljud üritavad küll võtta suvest viimast, kuid ollakse ka juba avatud suhtlemisele, valmistutakse sügiseks, mõeldakse läbi taastekkivaid töökohustusi, koondatakse energiat õppetööks – kes kuidas.
Ilma jahenemine ja sügise saabumine toob meid kõiki reaalsusele lähemale. Eestis on palju inimesi, kellel ei ole tööd. Meil on palju ettevõtteid, kes jätkuvalt kaotavad pinnast jalge alt ja liiguvad vääramatul pankrotikursil – seda vaatamata kõigile jõupingutustele, mida nende firmade juhtkonnad ja töötajad ka ei teeks. Meil on inimesi, kellel puudub kodu päriselt ja meie hulgas on palju neid, kellel on oht kodu pangale kaotada.
Kõik nimetatud probleemid ja paljud teised probleemid olid meil päevakorral juba kevadel. Mis on vahepeal muutunud? Milliseid lahendusi on valitsus vahepeal pakkunud? On lihtsalt loodetud, et küll aeg asjad paika paneb. Kuid kas on pannud? Ilmselt mitte. Praegu ei ole ka näha, et probleemid iseenesest laheneksid või, et valitsus midagi ette võtaks. Kõik see ennustab meile külma ja pimedat sügist – mitte ainult ilmastiku vaid ka majanduslikus ja sotsiaalses mõttes. Kahju.
Näha on muutusi ka inimeste käitumises. Suvine loidus ja põgenemine tsivilisatsioonist on lõppemas. Paljud üritavad küll võtta suvest viimast, kuid ollakse ka juba avatud suhtlemisele, valmistutakse sügiseks, mõeldakse läbi taastekkivaid töökohustusi, koondatakse energiat õppetööks – kes kuidas.
Ilma jahenemine ja sügise saabumine toob meid kõiki reaalsusele lähemale. Eestis on palju inimesi, kellel ei ole tööd. Meil on palju ettevõtteid, kes jätkuvalt kaotavad pinnast jalge alt ja liiguvad vääramatul pankrotikursil – seda vaatamata kõigile jõupingutustele, mida nende firmade juhtkonnad ja töötajad ka ei teeks. Meil on inimesi, kellel puudub kodu päriselt ja meie hulgas on palju neid, kellel on oht kodu pangale kaotada.
Kõik nimetatud probleemid ja paljud teised probleemid olid meil päevakorral juba kevadel. Mis on vahepeal muutunud? Milliseid lahendusi on valitsus vahepeal pakkunud? On lihtsalt loodetud, et küll aeg asjad paika paneb. Kuid kas on pannud? Ilmselt mitte. Praegu ei ole ka näha, et probleemid iseenesest laheneksid või, et valitsus midagi ette võtaks. Kõik see ennustab meile külma ja pimedat sügist – mitte ainult ilmastiku vaid ka majanduslikus ja sotsiaalses mõttes. Kahju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar