Postimees Online avaldab täna loo sellest, kuidas riik asub saneerima kohalikke omavalitsusi. Probleem nimelt selles, et mitmetes omavalitsustes võib sügisel saabuda olukord, kus tulenevalt tulumaksu laekumise langusest ei suuda omavalitsused enam arveid tasuda. Keskvalitsus saadaks sellisel juhul maksejõuetusse kohalikku omavalitsusse saneerija, kes jõuga kulud ja tulud tasakaalu viiks. Saneerimine ei saa tähendama ilmselt lihtsalt arvete kinnimaksmist – pigem ikkagi meetmete rakendamist selleks, et maksejõuetusest välja tulla.
Kahtlemata on majanduslangus objektiivne nähtus ja majanduses toimetulekuks peavad tulud olema kuludega tasakaalus. Kui tulud vähenevad ja vähenenud tulusid ei suudeta asendada teiste tulude või ajutiste finantslahendustega, siis tuleb vähendada ka kulutusi. Kulutuste vähendamist segavad emotsioonid ja tulenevalt sellest on teinekord kõrvalt tulnud inimesel tõepoolest kergem valusaid lõikeid teha.
Samas on ikkagi kogu sellel saneerimise jutul väga tugev poliitiline maik juures. Enne kohalike omavalitsuste valimisi saabuvad saneerijad kohalikku omavalitsusse ja keeravad kõik rahakraanid kinni. Selgituseks see, et võimul olev valitsus ei ole tulnud oma tööga toime. Kõigil valijatel peaks ühe korraga selge olema, et võimule tuleks valida teised mehed ja naised – ehk siis lahendatakse olukord ära.
Eestis on kas juba sattunud või lähiajal sattumas raskesse olukorda väga palju omavalitsusi. Seega tekibki olukord, et saneerijatel on võimalik raskustes olevate omavalitsuste hulgast välja valida need omavalitsused, mis vajavad erakondlikust eelistusest tulenevalt võimuvahetust. Sinna sõidavad saneerijad ja hakkavad asju korraldama – ning teevad seda viisil, mis igati toetab võimul oleva koalitsiooni lagunemist. Kõrvaltvaatajana on aga võimatu hinnata, miks just see omavalitsus vajas saneerijat ja mitte see teine, mis tundus olevat sama hullus, või veel hullemas olukorras.
Kahtlemata on majanduslangus objektiivne nähtus ja majanduses toimetulekuks peavad tulud olema kuludega tasakaalus. Kui tulud vähenevad ja vähenenud tulusid ei suudeta asendada teiste tulude või ajutiste finantslahendustega, siis tuleb vähendada ka kulutusi. Kulutuste vähendamist segavad emotsioonid ja tulenevalt sellest on teinekord kõrvalt tulnud inimesel tõepoolest kergem valusaid lõikeid teha.
Samas on ikkagi kogu sellel saneerimise jutul väga tugev poliitiline maik juures. Enne kohalike omavalitsuste valimisi saabuvad saneerijad kohalikku omavalitsusse ja keeravad kõik rahakraanid kinni. Selgituseks see, et võimul olev valitsus ei ole tulnud oma tööga toime. Kõigil valijatel peaks ühe korraga selge olema, et võimule tuleks valida teised mehed ja naised – ehk siis lahendatakse olukord ära.
Eestis on kas juba sattunud või lähiajal sattumas raskesse olukorda väga palju omavalitsusi. Seega tekibki olukord, et saneerijatel on võimalik raskustes olevate omavalitsuste hulgast välja valida need omavalitsused, mis vajavad erakondlikust eelistusest tulenevalt võimuvahetust. Sinna sõidavad saneerijad ja hakkavad asju korraldama – ning teevad seda viisil, mis igati toetab võimul oleva koalitsiooni lagunemist. Kõrvaltvaatajana on aga võimatu hinnata, miks just see omavalitsus vajas saneerijat ja mitte see teine, mis tundus olevat sama hullus, või veel hullemas olukorras.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar