Tänane e24.ee räägib selest, et kolmas eelarvekärbe peaks euro Eestisse meelitama. Loos viidatakse reitinguagentuur Moody’s eilsele teatele, et kui valitsus teeb kolmanda eelarvekärpe ja Eesti majanduse väljavaated edasiselt ei halvene, võib Eesti tõepoolest suuta 2011. aastal eurole üle minna.
Ühesõnaga me oleme jõudnud sinnamaale, et mida rohkem me oma eelarvet kärbime ja mida rohkem meie majandus maha jahtub, seda lähemal oleme me eurole. Kui teha veel neljas ja viies, võib olla ehk kuueski eelarvekärbe, kas see tähendaks eurole üleminekuvõimalust juba aastal 2010?
Kahtlemata on rahamaailmas valitsevad seosed keerulised, kuid keeruliste suhete taga on tavaliselt peidus päris lihtsad põhimõtted. Euroga liitumise osas võiks välja tuua näiteks sellise põhimõtte, et meid võetakse eurotsooni eelkõige siis ja ainult siis, kui see kasulik on. Ka euroga liitumise kriteeriumid on tehtud just sellest printsiibist tulenevalt.
Siit edasi mõeldes ja ülaltoodud uudist arvesse võttes võib jõuda järeldusele, et eurotsoonil on meid kasulik võtta enda rüppe eelkõige siis, kui tulenevalt eelarvekärbetest süvendatud majanduslangus on viinud meid ikka võimalikult sügavale põhja. Põhja iseloomustab aga üks oluline tingimus – varade hinnad on maksimaalselt madalad.
Euro pidavat meile tooma investorid, sest euro annab neile enesekindluse. Investorid on tavaliselt huvitatud vara (näiteks kinnisvara) odavalt ostmisest, et siis hiljem kallimalt edasi müüa. Järelikult, investorite huvides ongi saada euro ja võimalikult odavad hinnad üheaegselt. Eelarvekärbetega põhja viidud Eesti majandus annabki odavad hinnad. Samas on siis täpselt õige aeg euro kehtestamiseks ja... investoritele on tee valla.
Kõik on lihtna ja loogiline. Ega ei saagi eeldada, et investorid tulevad meile head tegema ja euro antakse meile sõpruse poolest. Majandusmaailmas on igal käigul oma mõte.
Ka Läti näib olevat kiirelt teel euro suunas. Äripäev Online vahendas täna uudist, et võrreldes 1. juuli 2007. aastaga on Läti korterite hinnad kukkunud pea 70%. Niipalju siis meie majandusperspektiivist ja euro tulekust.
Ühesõnaga me oleme jõudnud sinnamaale, et mida rohkem me oma eelarvet kärbime ja mida rohkem meie majandus maha jahtub, seda lähemal oleme me eurole. Kui teha veel neljas ja viies, võib olla ehk kuueski eelarvekärbe, kas see tähendaks eurole üleminekuvõimalust juba aastal 2010?
Kahtlemata on rahamaailmas valitsevad seosed keerulised, kuid keeruliste suhete taga on tavaliselt peidus päris lihtsad põhimõtted. Euroga liitumise osas võiks välja tuua näiteks sellise põhimõtte, et meid võetakse eurotsooni eelkõige siis ja ainult siis, kui see kasulik on. Ka euroga liitumise kriteeriumid on tehtud just sellest printsiibist tulenevalt.
Siit edasi mõeldes ja ülaltoodud uudist arvesse võttes võib jõuda järeldusele, et eurotsoonil on meid kasulik võtta enda rüppe eelkõige siis, kui tulenevalt eelarvekärbetest süvendatud majanduslangus on viinud meid ikka võimalikult sügavale põhja. Põhja iseloomustab aga üks oluline tingimus – varade hinnad on maksimaalselt madalad.
Euro pidavat meile tooma investorid, sest euro annab neile enesekindluse. Investorid on tavaliselt huvitatud vara (näiteks kinnisvara) odavalt ostmisest, et siis hiljem kallimalt edasi müüa. Järelikult, investorite huvides ongi saada euro ja võimalikult odavad hinnad üheaegselt. Eelarvekärbetega põhja viidud Eesti majandus annabki odavad hinnad. Samas on siis täpselt õige aeg euro kehtestamiseks ja... investoritele on tee valla.
Kõik on lihtna ja loogiline. Ega ei saagi eeldada, et investorid tulevad meile head tegema ja euro antakse meile sõpruse poolest. Majandusmaailmas on igal käigul oma mõte.
Ka Läti näib olevat kiirelt teel euro suunas. Äripäev Online vahendas täna uudist, et võrreldes 1. juuli 2007. aastaga on Läti korterite hinnad kukkunud pea 70%. Niipalju siis meie majandusperspektiivist ja euro tulekust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar