Täna räägitakse igal pool ja palju sellest, et Statistikaameti avaldatud kiirhinnangu kohaselt langes Eesti majandus 16,6 protsenti. See on suur langus, kui mitte öelda, et väga järsk kukkumine.
Paljud analüütikud näivad olevat seisukohal, et põhi on käes. Paljud ülejäänud analüütikud arvavad, et sama järsku langust enam ei tule ja nüüd on langus märksa sujuvam – ühesõnaga lauge põhi. Kõik need hinnangud on optimismi süstivad, kuid siiski on teatud kõhklused ja kahtlused õhus.
Täna ei ole silmapiiril sisulisi põhjuseid, miks meie majandus tõusma peaks hakkama. Me kõik nagu loodame, et kui kusagil on tõus või kui me oleme juba liiga palju kukkunud, et siis on peagi majandustõus ka Eestis garanteeritud. Kahjuks ei ole see nii lihtne – selleks et tõus tuleks, peab siinmail ikkagi aktiivne majandustegevus käivituma. Meil peab tekkima uus majandusmootor – seda ei ole aga silmapiiril.
Isegi kui tõus tekib, siis mida tähendab see Eesti inimestele? Kas inimesed ananvad aru, et heale järjele jõudmine (või taasjõudmine) võib võtta viis-kümme-viisteist aastat. See, et SKP ka hakkab kasvama, ei tähenda paljudele peredele kaotatud kodude kiiret tagasisaamist, laenuspiraalist väljumist, võimalust elada Euroopaliku heaolu standardi järgi, kindlustatud vanaduspõlve ja veel palju muud.
Me ei tohiks lasta ennast uinutada juttudega, et nagu oleks juba majanduspõhi käes, kohe uus tõus algamas ja justkui täna võimul olev valitsus ei olekski millegi negatiivsega hakkama saanud. Majanduses on meil jätkuvalt probleeme ja endale sisulise majanduskasvu saamiseks – sellise majanduskasvu saamiseks, mida ka inimesed tunnetaksid – selleks peame oma majanduspoliitikat ja riigijuhtimist ikkagi väga põhjalikult muutma.
Paljud analüütikud näivad olevat seisukohal, et põhi on käes. Paljud ülejäänud analüütikud arvavad, et sama järsku langust enam ei tule ja nüüd on langus märksa sujuvam – ühesõnaga lauge põhi. Kõik need hinnangud on optimismi süstivad, kuid siiski on teatud kõhklused ja kahtlused õhus.
Täna ei ole silmapiiril sisulisi põhjuseid, miks meie majandus tõusma peaks hakkama. Me kõik nagu loodame, et kui kusagil on tõus või kui me oleme juba liiga palju kukkunud, et siis on peagi majandustõus ka Eestis garanteeritud. Kahjuks ei ole see nii lihtne – selleks et tõus tuleks, peab siinmail ikkagi aktiivne majandustegevus käivituma. Meil peab tekkima uus majandusmootor – seda ei ole aga silmapiiril.
Isegi kui tõus tekib, siis mida tähendab see Eesti inimestele? Kas inimesed ananvad aru, et heale järjele jõudmine (või taasjõudmine) võib võtta viis-kümme-viisteist aastat. See, et SKP ka hakkab kasvama, ei tähenda paljudele peredele kaotatud kodude kiiret tagasisaamist, laenuspiraalist väljumist, võimalust elada Euroopaliku heaolu standardi järgi, kindlustatud vanaduspõlve ja veel palju muud.
Me ei tohiks lasta ennast uinutada juttudega, et nagu oleks juba majanduspõhi käes, kohe uus tõus algamas ja justkui täna võimul olev valitsus ei olekski millegi negatiivsega hakkama saanud. Majanduses on meil jätkuvalt probleeme ja endale sisulise majanduskasvu saamiseks – sellise majanduskasvu saamiseks, mida ka inimesed tunnetaksid – selleks peame oma majanduspoliitikat ja riigijuhtimist ikkagi väga põhjalikult muutma.
Ah, muidugi on põhi käes.
VastaKustutaEdasi liht kaevame end läbi põhja ja endisest põhjast saab lagi.