Tänane Eesti Päevaleht kirjutab loo sellest, et vanureid on hakatud hooldekodudest ära viima. Põhjuseks lihtsalt see, et puudub raha hooldekoduteenuse eest maksmiseks. Kui enne ei olnud hooldekodudes piisavalt vabu kohti, et inimesi paigutada, siis täna jäävad üha rohkemad kohad lihtsalt tühjaks. Ruumidele otsitakse alternatiivseid rakendusi.
Need inimesed, kes ka hooldekodusse tuuakse, oleks pidanud toodama palju varem. Need inimesed on vajanud hoolt, kuid ei ole seda saanud. Nad on toodud viimases hädas, kui miski muu ei ole enam aidanud. Samuti, paljud inimesed, kes hooldekodust rahapuudusel ära viiakse, vajavad tegelikult profesionaalset hooldamist, kuid koduseinte vahel nende eest sellisel määral ei hoolitseta või jäetakse nad täiesti omapead. Hooldekodust inimest ära viivad lapsed võivad küll rääkida, et ema või isa tunneb end paremini, kuid tegelikult on küsimus üksnes rahas.
Ühesõnaga, meie majandus on jõudnud sinnamaale, kus inimesed ei saa enam ellujäämiseks vajalikku hoolt. Nad jäetakse saatuse hooleks. Selline nähtus on omane väga varastele ja välja arenemata ühiskondadele, kus nõrgemad ja vanemad lihtsalt surevad siis, kui endage enam ise toime ei tule. Eesti on täna kahjuks sinnamaale jõudnud.
Kui võim vahetuks ja tänase vabamajanduse asemele tuleks mõistlik ja elu edasiviiv majanduspoliitika, kas siis kõik muutub? Loomulikult muutuks, kuid mida kaugemale meie elu allavett enne lasta jõutakse, seda raskem on pööret teha ja seda kauem võtab aega normaalsesse ellu naasmine. Hooldekodude näide tõestab, et täna maksavad osad inimesed meie parempoolse majanduskaose eest juba eludega.
Need inimesed, kes ka hooldekodusse tuuakse, oleks pidanud toodama palju varem. Need inimesed on vajanud hoolt, kuid ei ole seda saanud. Nad on toodud viimases hädas, kui miski muu ei ole enam aidanud. Samuti, paljud inimesed, kes hooldekodust rahapuudusel ära viiakse, vajavad tegelikult profesionaalset hooldamist, kuid koduseinte vahel nende eest sellisel määral ei hoolitseta või jäetakse nad täiesti omapead. Hooldekodust inimest ära viivad lapsed võivad küll rääkida, et ema või isa tunneb end paremini, kuid tegelikult on küsimus üksnes rahas.
Ühesõnaga, meie majandus on jõudnud sinnamaale, kus inimesed ei saa enam ellujäämiseks vajalikku hoolt. Nad jäetakse saatuse hooleks. Selline nähtus on omane väga varastele ja välja arenemata ühiskondadele, kus nõrgemad ja vanemad lihtsalt surevad siis, kui endage enam ise toime ei tule. Eesti on täna kahjuks sinnamaale jõudnud.
Kui võim vahetuks ja tänase vabamajanduse asemele tuleks mõistlik ja elu edasiviiv majanduspoliitika, kas siis kõik muutub? Loomulikult muutuks, kuid mida kaugemale meie elu allavett enne lasta jõutakse, seda raskem on pööret teha ja seda kauem võtab aega normaalsesse ellu naasmine. Hooldekodude näide tõestab, et täna maksavad osad inimesed meie parempoolse majanduskaose eest juba eludega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar