Poliitika laste kaitsele

Naistepäeva lähenedes on oluline tähelepanu juhtida ühele meie ühiskonnas kõige olulisemale teemale üldse – laste kasvatamisega seonduvale. Lapsed peavad saama kõik võimalused arenguks ja lastevanematel peavad olema tingimused nende võimaluste tagamiseks.

Riigieelarve tuksi keeranud parempoolne koalitsioon on omavalitsuste raha kallale minnes loonud olukorra, kus kohalikud omavalitsused on suurtes raskustes oma ülesannete täitmisel – sealhulgas ka koolieelsete lasteasutuste töö korraldamisel. Omavalitsused võivad teha kõik endast sõltuva andmaks lastele parima, kuid kui riiki juhtivad lausliberalistid on nõus ka lapsed vabamajanduslikele eksperimentidele ohvriks tooma, siis aitab olukorrast välja vaid valitsuse vahetus.

Lastele ja lastevanematele ei sobi tegelikult ei hommikused ega õhtused valverühmad, lapsed ei taha solgutamist ja tundmist, et nad on kuidagi üleliigsed – kasvataja läheb ära ja nemad jäetakse kusagile. Lapsed on väga tundlikud ja just lasteaia vanuses õpivad nad saama esimesi sisulisi kokkupuuteid ühiskonnaga. Kui need kokkupuuted on sellised, et lapsed ennast üleliigsena tunnevad, siis hiljem kasvades ei ole nad oma sisemuses enam ühiskonna osad. Seega peame ikka väga tõsiselt mõtlema, kui kaugele ühiskond parempoolsete vabakapitalismi katsetajate tegeveksperimente kulgeda laseb. Kusagil on igasugune piir.

Alushariduse eksperdid haridusministeeriumist võivad küll asuda koalitsiooni kaitsele ja rääkida lugusid sellest, et kõik rühmad ja õpetajad ei pea tööd alustama kell seitse ja ei pea minema kella seitsmeni. Spetsialistid kahjuks peavad rääkima juttu, mis valitsejatele meele järgi. Kapitalisimieksperimendid laste arvel aga meile õnne ja edu ei too. Mida varem seda mõistame, seda parem.

Tänavaaugud tapavad

Ma ei tea Tallinna linna ajaloost ühtegi linnapead, kes oleks samas mahus ja energiaga pidanud nõupidamisi, võidelnud välja rahasid ja teinud kõiki muid asjassepuutuvaid tegevusi Tallinna linna teede ja tänavate korrashoiuks, kui seda on teinud Keskerakonna esimehest Tallinna pikaaegne ja populaarne linnapea Edgar Savisaar.

Vaatamata aga Tallinna linnapea ja kogu linnavalitsuse tugeva meeskonna aktiivsele tegevusele on riigis võimul olev Reformierakond suutnud Tallinna linna rahade otsese ja kaudse kärpimisega jõuda olukorrani, kus ei ole võimalik kõiki teid ja tänavaid Tallinna vääriliselt korda saada – raha on läinud lihtsalt parempoolsete riigi koalitsioonipoliitikute lausliberalistlike majandusvigade kinnimaksmiseks.

Küsimus selles, et kas Reformierakonna juhid ja liikmed ei sõida oma autodega mööda Tallinna tänavaid, et nad pigem auke pooldavad kui Tallinnale vajalikud rahad annavad? Ilmselt sõidavad, kuid vastavalt nende visioonile oleme me varsti Euroopa rikaste tipus ja kõik võime sõita hiigelkogustes kütust võtvate suurmaasturitega, mille roolis tõepoolest tänavaauke ei märka.

Kui reformierekondlased Tallinnas peaksid teoreetiliselt võimule pääsema, siis kaoks ilmselt seegi teede ja tänavate remont, millele Tallinna linn on suutnud täna rahad välja võidelda. Aga ega Reformierakond seda juttu kohalike omavalitsuste valimistel ei räägi – neile on vajalikud ka väikeste autode juhtide hääled.

Seega saamaks lahti Tallinna tänavates haigutavatest aukudest (millest üks ilus Mustamäe oma jäi ka lisatud pildile) kutsun kõiki üles Keskerakondlikku linnavõimu toetama ja ütlema riigi parempoolsetele võimupoliitikutele välja oma otsustava hukkamõistva seisukoha selles küsimuses, et kohalike omavalitsuste rahasid vähemaks võetakse ja nende laenuvõimet piiratakse. Kui rahvas seda parempoolsetele selgitaks ja juba enne valimiste saabumist, siis on lootust kevadel ka kõik teed ideaalkorda saada.

Eelarve suurpõleng

Me keegi ei taha hommikul üles ärgates näha oma aknast sellist suitsu, nagu juuresoleval pildil ja mille põhjuseks oli tänahommikune tulekahju Tallinnas Tammsaare teel Mustika kaubanduskeskuse ruumides.

Kahjuks sellised asjad juhtuvad ja neid ei ole võimalik täiel määral vältida. Küll aga saab ühiskond selleks valmis olla. Sellised juhtumid selgitavad meile veenvalt, kui oluline on ühiskonnas heade päästetöötajate olemasolu, nende professioonaalsus, pühendumus ja motiveeritus oma tööd hästi teha.

Meil on häid päästjaid vaid siis, kui meil on riik, kes neist hoolib, neile palka maksab, neile turvalisuse tagab ning annab neile kindluse töökoha säiluvuse osas. Riik ei koosne mitte maksude puudumisest ja nulliligi kärbitud eelarvest. Riik peab suutma olla tugev nii headel kui halbadel aegadel. Et oma inimeste eest seista peab riik vajadusel võtma laene või tegema maksualaseid ümberkorraldusi. Riigi juhtimatus ja lausliberalistlikult isevoolu teed laskmine meile edu ei too ega üldist turvalisust ei taga. Riigi omapäi kulgemine on taganud olukorra, et meie riigieelarve põleb täna täpselt sama suure leegiga, kui Mustamäe Mustika keskus täna hommikul.

Päästeteenistus tegi täna head ja ennastsalgavat tööd ja hoidis ära märksa hullema. Küsimus, mis siit tekib, on vaid selles, et kui Reformierakondlik lausliberalistlik koalitsion jätkab meie riigieelarve kokkukuivatamist viimaste kuude tempos, kas meil siis veel on päästetöötajaid, kes selliste õnnetuste korral meid operatiivselt toetavad.

Suurpõleng eelarves võib sellisel juhul levida ka mujale.

Tallinn peab raha saama – Ansip peab alla andma

Tallinna linnapea Edgar Savisaar selgitas tänasel linnavalitsuse pressikonverentsil, et maailmas on küll omavalitsusi, kellele antakse praegu raha juurde ja mitte sugugi kogu maailm ei käi allamäge. Ta tõi näiteks Soome omavalitsused.

Tallinna linnapea räägib õiget juttu ja ei ole põhjendatult rahul sellega, et kohalike omavalitsuste vahendeid piirati 30% võrra. Samuti hindab linnapea õigesti, et peaminister Andrus Ansip on Tallinna edu peale kade ja on valmis uppuma koos pealinnaga, kuid mitte ilma pealinnata.

Täiesti vale majanduspoliitiline on riigi otsus ka kohalike omavalitsuste laenupiirangu küsimuses, mis kehtestati 1. märtsist ja kehtib kuni aastani 2011.

Ühesõnaga riik teeb kõige raskemal hetkel rahalisi piiranguid seades kõik selleks, et omavalitsused vee alla tõmmata. Kas riik vastutab, kui asjad halvasti lähevad ja paljud inimesed kannatavad? Kas on mingigi vastutus võimupoliitikutel, kes nende otsustega välja tulevad?

Täna on loodud olukord, kus koalitsioon teeb, mis pähe tuleb ja vastutust ei kanna võimupoliitikutest keegi. Seda tuleks muuta. Kasvõi selliselt, et kui võimupoliitikud ei kanna mingit juriidilist vastutust, siis võiksid alluda mingile rahalisele vastutusele toetamaks omavalitsusi, kui piirkondades hakkavad ilmnema valepoliitika tagajärjed – leidma raha omast taskust.

Ühesõnaga Ansip on lihtsa valiku eest – kas lõpetagu kohalike omavalitsuste rahade piiramine või laenaku omavalitsustele vajalikku raha omast taskust.

Uus töölepinguseadus juba mõraneb – Reformil tuleks tunnistada viga

Täna ilmus ajakirjanduses teade selle kohta, et tööandjad soovivad kõrvale heita punkti paljukiidetud uues töölepinguseaduses, mis lubab ka omal soovil lahkujatele töötuskindlustushüvitist maksta. Tööandjad leiavad, et uus töölepinguseadus on endiselt hea, kuid nad lihtsalt ei pea õigeks vabatahtlikult töölt lahkumise katmist hüvitisega. Tööandjad arvavad, et kuna töötute hulk ühiskonnas on praegu kriisi tõttu suur, siis ei pea nad õigeks, et vabatahtlikult lahkujad peaksid saama hüvitist.

Seda informatsiooni kuuldes tekib küsimus, et kas töötajad on süüdi selles, et meil on kriis? Töötuskindlustushüvitis ongi ju mõeldud selleks, et tööturg toimiks tõrgeteta ja inimestel oleksid sotsiaalsed garantiid. Millal siis veel garantiisid vaja on, kui mitte kriisi ajal?

Õnneks asus töötajate kaitsele Ametiühingute keskliit teatades, et ametiühingud ei kavatse loobuda sättest, mis võimaldab saada töötuskindlustushüvitist ka siis, kui töötaja lahkub töölt omal soovil. Ma arvan, et täna kuluks ametiühingutele kindlasti ära vastutustundega poliitikute toetus.

Reformierakond ei jõudnud oma uut töölepinguseadust veel mõni aeg tagasi ära kiita ja see pidi olema ülihea nii tööandjatele kui ka töötajatele. Täna pole sellega rahul ei tööandjad ega ka töötajad (ametiühingud). Ja seda juba nüüd, kui seadus veel jõustunudki ei ole. Mis saab veel siis, kui seadus reaalselt meie töösuhteid reguleerima hakkab? Alles praktikas tulevad tavaliselt ju tegelikud probleemid välja.

Inimestel söögiraha otsas – Mis edasi?

2. märts on toonud ridamisi murettekitavaid signaale.

Kõigepealt avaldati täna ajakirjanduses rahandusministeeriumi analüütiku Karel Lemberi info selle kohta, et inimesed on hakanud järjest enam toidu pealt kokku hoidma. Analüütik teeb järelduse, et kuna eestlase sissetulekust moodustavad praegu veel kulud toidule suhteliselt suure osa, on võimalik kokkuhoiuga selles segmendis märkimisväärselt raha säästa. Ühesõnaga, rahandusministeeriumi analüütiku arvates on asi hästi ja isegi säästuvõimalused silmapiiril.

Tegelikult on ilmselt asi hoopis selles, et inimeste sissetulekud on väikesed ja see on ka põhjuseks, miks kulutused toidule on suures osakaalus. See, et inimesed on hakanud toidule vähem kulutama, see ei ole mitte kalduvus säästmisele, vaid märk sellest, et söögiraha hakkab otsa saama ja toimetuleku raskused suurenevad. Tegemist on väga terava ohumärgiga, mida ei tohiks mingil viisil eirata.

Kas tänane valitsus tõesti arvab, et me ei või varsti vastanduda toidukriisiga ja me ei peaks selleks mingil viisil valmistuma?

Teise murettekitava infona tooksin välja täna Äripäev Onlines avaldatud loo selle kohta, et Läti riiki võib ähvardada pankrot ja milliseid kannatusi võib see tuua Läti elanikele. Nimelt võib välja pakutud stsenaariumi korral töötuks jääda üks kolmandik Läti tööealisest elanikkonnast. Elektrienergiat antaks elanikele 6-8 tundi päevas, välja lülitataks gaas ja soe vesi. Kauplustes müüdava kauba sortiment hõreneks ja hinnad kasvaks kahe- kuni kolmekordseks. Tekiks kaos ja massilised pankrotid. Hüppeliselt suureneks töömigratsioon, mille käigus aktiivne ja töövõimeline elanikkond lahkuks Lätist.

Läti on siinsamas ja kui seal midagigi taolist peaks juhtuma, miks me arvame, et see meist mööda läheb?

Kolmas murettekitav lugu ilmus täna Herald Tribune’s. Nimelt kirjutas väljaanne, et tärkava demokraatia ja tõusva turu hiljutine sümbol Ukraina on sattunud väga tõsistesse probleemidesse. Ukraina tööstustugevuse sümbolid keemia- ja terasetehased sulgevad tootmist ja vallandavad tuhandeid töötajaid. Mitmed linnad on päevade kaupa kütteta, kuna ei suudeta maksta arveid. Tõsises ohus on ühistranspordi käigushoidmise suutlikkus. Rahvusvaluuta nõrgeneb kiirelt ja valitsuse maksevõimetus on lähemas või kaugemas perspektiivis tõenäoline.

Oht Ukraina kokkuvarisemisele on oht kogu Ida Euroopale. Kui kukub Island või Läti, siis see suurriike eriti ei ohusta, kuid kui kukub 46 miljoni elanikuga ja väga strateegiliselt tähtsa asukohaga Ukraina, siis on sellest tulenevad globaalsed mõjud märksa tõsisemad. Herald Tribune arvab, et Ukraina kokkuvarisemine võib anda Venemaale põhjuse iseseisvunud riigi taas oma osaks muuta luues sellega ohtliku pretsedendi ja õppetunni kõigile endisele liiduvabariikidele.

Urkaina on täna juba väga tõsises kukkumise ohus ja kas me tõesti arvame, et meie jaoks on see probleem liiga kauge?

Ühesõnaga – üks päev ja nii palju fundamentaalselt olulisi ärevakstegevaid uudiseid. Kui me pisut oma kitsast poliitilisest kähmlusest kaugemale vaataksime, siis leiaksime palju asju, kus peaksime kiirelt käed külge panema Eesti päästmiseks, kaitsmiseks ja kindlustamiseks üldise majanduskriisi hävitava toime eest. Ilmselt on aeg sealmaal, et pisut kokku hoidmist ja üheskoos Eesti eest seismist ei teeks paha.

Tallinn tegutseb – Tallinn võidab

Ootamatult on saabunud 1. märts. Märtsis algab kevad – uue alguse ja kasvu sümbol. Märtsist võib sõita suverehvidega – mis suvise teekatte korral tagavad märksa parema haakumise, kui talvine autouisutamine.

Märts 2009 on uue alguse ja konkreetse haakumise kuuks ka kohalike omavalitsute poliitikas, eelkõige Tallinnas – Eesti KOV-de lipulaevas. Märtsi esimesel Tallinna Linnavolikogu istungil 5. märtsil on päevakorras punkt läbirääkimiste alustamiseks seitsme kohaliku omavalitsusega Tallinna linnaga ühinemiseks ja haldusreformi läbiviimiseks pealinna regioonis – ettekandja Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Tallinn läheb haldusreformiga edasi kuni võiduka lõpuni. Tallinna linn ja Tallinna Linnavolikogu linna huvide eest väljas olevad liikmed ei ole lasknud ennast heidutada parempoolsete poliitiliste jõudude destruktiivsetest katsetest heade algatuste mahasurumisel. Tallinn tegutseb sihikindlalt – Tallinn seisab selle eest, et head ideed ei jääks jutu tasemele vaid haakuksid reaalsusesse ja tagaksid kiire edasimineku nagu suverehvid kevadisel kuival teekattel.

18. oktoober 2009.a. on kohaliku omavalitsuse volikogude valimispäev. Ambitsioone kohalike omavalitsuste lipulaeva Tallinna rooli haaramiseks on paljudel isikutel ja erakondadel. See tähendab tugevat võitlust ja konkurentide sõda Tallinna linna heade algatuste vastu. Sellest kadedusesõjast tuleb aga üle olla ja Tallinna head ideed kõik ellu viia – ja seda vaatamata valimisaastale.

Siin ei jäägi muud üle, kui Tallinnale pöialt hoida ja võimalusel igati nõu ja jõuga toeks olla. Kutsun kõiki, kel vähegi hoolivust meie pealinna osas, toetama Tallinnat ja seisma õigete algatuste eest.