2. märts on toonud ridamisi murettekitavaid signaale.
Kõigepealt avaldati täna ajakirjanduses rahandusministeeriumi analüütiku Karel Lemberi info selle kohta, et inimesed on hakanud järjest enam toidu pealt kokku hoidma. Analüütik teeb järelduse, et kuna eestlase sissetulekust moodustavad praegu veel kulud toidule suhteliselt suure osa, on võimalik kokkuhoiuga selles segmendis märkimisväärselt raha säästa. Ühesõnaga, rahandusministeeriumi analüütiku arvates on asi hästi ja isegi säästuvõimalused silmapiiril.
Tegelikult on ilmselt asi hoopis selles, et inimeste sissetulekud on väikesed ja see on ka põhjuseks, miks kulutused toidule on suures osakaalus. See, et inimesed on hakanud toidule vähem kulutama, see ei ole mitte kalduvus säästmisele, vaid märk sellest, et söögiraha hakkab otsa saama ja toimetuleku raskused suurenevad. Tegemist on väga terava ohumärgiga, mida ei tohiks mingil viisil eirata.
Kas tänane valitsus tõesti arvab, et me ei või varsti vastanduda toidukriisiga ja me ei peaks selleks mingil viisil valmistuma?
Teise murettekitava infona tooksin välja täna Äripäev Onlines avaldatud loo selle kohta, et Läti riiki võib ähvardada pankrot ja milliseid kannatusi võib see tuua Läti elanikele. Nimelt võib välja pakutud stsenaariumi korral töötuks jääda üks kolmandik Läti tööealisest elanikkonnast. Elektrienergiat antaks elanikele 6-8 tundi päevas, välja lülitataks gaas ja soe vesi. Kauplustes müüdava kauba sortiment hõreneks ja hinnad kasvaks kahe- kuni kolmekordseks. Tekiks kaos ja massilised pankrotid. Hüppeliselt suureneks töömigratsioon, mille käigus aktiivne ja töövõimeline elanikkond lahkuks Lätist.
Läti on siinsamas ja kui seal midagigi taolist peaks juhtuma, miks me arvame, et see meist mööda läheb?
Kolmas murettekitav lugu ilmus täna Herald Tribune’s. Nimelt kirjutas väljaanne, et tärkava demokraatia ja tõusva turu hiljutine sümbol Ukraina on sattunud väga tõsistesse probleemidesse. Ukraina tööstustugevuse sümbolid keemia- ja terasetehased sulgevad tootmist ja vallandavad tuhandeid töötajaid. Mitmed linnad on päevade kaupa kütteta, kuna ei suudeta maksta arveid. Tõsises ohus on ühistranspordi käigushoidmise suutlikkus. Rahvusvaluuta nõrgeneb kiirelt ja valitsuse maksevõimetus on lähemas või kaugemas perspektiivis tõenäoline.
Oht Ukraina kokkuvarisemisele on oht kogu Ida Euroopale. Kui kukub Island või Läti, siis see suurriike eriti ei ohusta, kuid kui kukub 46 miljoni elanikuga ja väga strateegiliselt tähtsa asukohaga Ukraina, siis on sellest tulenevad globaalsed mõjud märksa tõsisemad. Herald Tribune arvab, et Ukraina kokkuvarisemine võib anda Venemaale põhjuse iseseisvunud riigi taas oma osaks muuta luues sellega ohtliku pretsedendi ja õppetunni kõigile endisele liiduvabariikidele.
Urkaina on täna juba väga tõsises kukkumise ohus ja kas me tõesti arvame, et meie jaoks on see probleem liiga kauge?
Ühesõnaga – üks päev ja nii palju fundamentaalselt olulisi ärevakstegevaid uudiseid. Kui me pisut oma kitsast poliitilisest kähmlusest kaugemale vaataksime, siis leiaksime palju asju, kus peaksime kiirelt käed külge panema Eesti päästmiseks, kaitsmiseks ja kindlustamiseks üldise majanduskriisi hävitava toime eest. Ilmselt on aeg sealmaal, et pisut kokku hoidmist ja üheskoos Eesti eest seismist ei teeks paha.
Kõigepealt avaldati täna ajakirjanduses rahandusministeeriumi analüütiku Karel Lemberi info selle kohta, et inimesed on hakanud järjest enam toidu pealt kokku hoidma. Analüütik teeb järelduse, et kuna eestlase sissetulekust moodustavad praegu veel kulud toidule suhteliselt suure osa, on võimalik kokkuhoiuga selles segmendis märkimisväärselt raha säästa. Ühesõnaga, rahandusministeeriumi analüütiku arvates on asi hästi ja isegi säästuvõimalused silmapiiril.
Tegelikult on ilmselt asi hoopis selles, et inimeste sissetulekud on väikesed ja see on ka põhjuseks, miks kulutused toidule on suures osakaalus. See, et inimesed on hakanud toidule vähem kulutama, see ei ole mitte kalduvus säästmisele, vaid märk sellest, et söögiraha hakkab otsa saama ja toimetuleku raskused suurenevad. Tegemist on väga terava ohumärgiga, mida ei tohiks mingil viisil eirata.
Kas tänane valitsus tõesti arvab, et me ei või varsti vastanduda toidukriisiga ja me ei peaks selleks mingil viisil valmistuma?
Teise murettekitava infona tooksin välja täna Äripäev Onlines avaldatud loo selle kohta, et Läti riiki võib ähvardada pankrot ja milliseid kannatusi võib see tuua Läti elanikele. Nimelt võib välja pakutud stsenaariumi korral töötuks jääda üks kolmandik Läti tööealisest elanikkonnast. Elektrienergiat antaks elanikele 6-8 tundi päevas, välja lülitataks gaas ja soe vesi. Kauplustes müüdava kauba sortiment hõreneks ja hinnad kasvaks kahe- kuni kolmekordseks. Tekiks kaos ja massilised pankrotid. Hüppeliselt suureneks töömigratsioon, mille käigus aktiivne ja töövõimeline elanikkond lahkuks Lätist.
Läti on siinsamas ja kui seal midagigi taolist peaks juhtuma, miks me arvame, et see meist mööda läheb?
Kolmas murettekitav lugu ilmus täna Herald Tribune’s. Nimelt kirjutas väljaanne, et tärkava demokraatia ja tõusva turu hiljutine sümbol Ukraina on sattunud väga tõsistesse probleemidesse. Ukraina tööstustugevuse sümbolid keemia- ja terasetehased sulgevad tootmist ja vallandavad tuhandeid töötajaid. Mitmed linnad on päevade kaupa kütteta, kuna ei suudeta maksta arveid. Tõsises ohus on ühistranspordi käigushoidmise suutlikkus. Rahvusvaluuta nõrgeneb kiirelt ja valitsuse maksevõimetus on lähemas või kaugemas perspektiivis tõenäoline.
Oht Ukraina kokkuvarisemisele on oht kogu Ida Euroopale. Kui kukub Island või Läti, siis see suurriike eriti ei ohusta, kuid kui kukub 46 miljoni elanikuga ja väga strateegiliselt tähtsa asukohaga Ukraina, siis on sellest tulenevad globaalsed mõjud märksa tõsisemad. Herald Tribune arvab, et Ukraina kokkuvarisemine võib anda Venemaale põhjuse iseseisvunud riigi taas oma osaks muuta luues sellega ohtliku pretsedendi ja õppetunni kõigile endisele liiduvabariikidele.
Urkaina on täna juba väga tõsises kukkumise ohus ja kas me tõesti arvame, et meie jaoks on see probleem liiga kauge?
Ühesõnaga – üks päev ja nii palju fundamentaalselt olulisi ärevakstegevaid uudiseid. Kui me pisut oma kitsast poliitilisest kähmlusest kaugemale vaataksime, siis leiaksime palju asju, kus peaksime kiirelt käed külge panema Eesti päästmiseks, kaitsmiseks ja kindlustamiseks üldise majanduskriisi hävitava toime eest. Ilmselt on aeg sealmaal, et pisut kokku hoidmist ja üheskoos Eesti eest seismist ei teeks paha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar