Hiljuti avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne 2008 on tõstatanud mitmeid probleeme ja arutelu kohti, kus poliitikud peaksid kindlasti oma sõna sekka ütlema.
Aruanne on väga põhjalik ja mitmekülgne ning selle analüüsimiseks ja arutamiseks võib kulutada päevi, kuid siinkohal tooksin välja paar momenti.
Nimelt, kui vaadata inimeste subjektiivset hinnangut oma majanduslikule olukorrale (Tabel 3.2.5.), siis 2008.a. seisuga elab tolle hetke sissetulekute juures hästi kõigest 13.1 % inimestest – ainult nendel inimestel on reserve, et majanduslangusega kaasnevaid tagasilööke taluda ja oma elatustandardit allapoole lasta. Kõik ülejäänud inimesed saavad hakkama kas suuremate või väiksemate probleemidega, kuid see tähendab, et sissetulekute langedes ei ole mingeid reserve oma elujärje säilitamiseks.
Need on 2008.a. andmed. Peale seda on olukord ju hulka hullemaks läinud.
Loomulikult on tegemist üksnes subjektiivse hinnanguga, kuid subjektiivses hinnangus on sees tavaliselt inimese optimism tuleviku osas ja seega ka nähakse oma olukorda ehk pisut paremas valguses, kui see tegelikult olla võib.
Poliitika: Reformierakond on läbi aegade esindanud ja esindab ka praegu poliitilisi vaateid, mis sobivad sellel 13.1 %-le. Nende toetus on olnud laiem, kuid seda ilmselt eelkõige selle tõttu, et Reformierakonda toetavad vaesemad inimesed on elanud lootuses, et Reforimerakond viib neid rikaste hulka, nagu lubas. Praegused märgid majanduses lubaduse täitumisele ei viita.
Kui Reformierakond jätkab võimutsemist riigis ja üritab ka imbuda Tallinna võimukoridoridesse, siis see oleks eelkõige kümnekonna protsendi valijate huvides. Ülejäänud inimeste puhul jätkuks sissetulekute vähenemine ja vaesumine. Arvestades aga ühiskonnas tekkivat pingete kogumit tuleb see aga tagasi ka sellele kümnekonnale protsendile Reformierakonna valijatele.
Seega ehk oleks ikka parem toetada poliitilisi lahendusi, mis töötaks keskklassi tekke, stabiilse ühiskonna arengu ja meie üldise majanduskasvu taastumise suunas. Kui minna aga reformikate paketi kaudu, siis on Tallinna tänavad varsti nii tühjad, nagu juuresoleval pildil. Elu hakkab lihtsalt taanduma.
Aruanne on väga põhjalik ja mitmekülgne ning selle analüüsimiseks ja arutamiseks võib kulutada päevi, kuid siinkohal tooksin välja paar momenti.
Nimelt, kui vaadata inimeste subjektiivset hinnangut oma majanduslikule olukorrale (Tabel 3.2.5.), siis 2008.a. seisuga elab tolle hetke sissetulekute juures hästi kõigest 13.1 % inimestest – ainult nendel inimestel on reserve, et majanduslangusega kaasnevaid tagasilööke taluda ja oma elatustandardit allapoole lasta. Kõik ülejäänud inimesed saavad hakkama kas suuremate või väiksemate probleemidega, kuid see tähendab, et sissetulekute langedes ei ole mingeid reserve oma elujärje säilitamiseks.
Need on 2008.a. andmed. Peale seda on olukord ju hulka hullemaks läinud.
Loomulikult on tegemist üksnes subjektiivse hinnanguga, kuid subjektiivses hinnangus on sees tavaliselt inimese optimism tuleviku osas ja seega ka nähakse oma olukorda ehk pisut paremas valguses, kui see tegelikult olla võib.
Poliitika: Reformierakond on läbi aegade esindanud ja esindab ka praegu poliitilisi vaateid, mis sobivad sellel 13.1 %-le. Nende toetus on olnud laiem, kuid seda ilmselt eelkõige selle tõttu, et Reformierakonda toetavad vaesemad inimesed on elanud lootuses, et Reforimerakond viib neid rikaste hulka, nagu lubas. Praegused märgid majanduses lubaduse täitumisele ei viita.
Kui Reformierakond jätkab võimutsemist riigis ja üritab ka imbuda Tallinna võimukoridoridesse, siis see oleks eelkõige kümnekonna protsendi valijate huvides. Ülejäänud inimeste puhul jätkuks sissetulekute vähenemine ja vaesumine. Arvestades aga ühiskonnas tekkivat pingete kogumit tuleb see aga tagasi ka sellele kümnekonnale protsendile Reformierakonna valijatele.
Seega ehk oleks ikka parem toetada poliitilisi lahendusi, mis töötaks keskklassi tekke, stabiilse ühiskonna arengu ja meie üldise majanduskasvu taastumise suunas. Kui minna aga reformikate paketi kaudu, siis on Tallinna tänavad varsti nii tühjad, nagu juuresoleval pildil. Elu hakkab lihtsalt taanduma.
Aruanne on lihtsalt järjekordne hoiatus Eestile. Oleks omeit aeg hakata mõtlema ja tegutsema. Tuleks jah lugeda ja rohkem arutada. Kunagi pole hilja, kuid oodata ka ei kannata.
VastaKustutaVõiks siis ju asja käsile võtta ja mingi foorumi või konverentsi korraldada. Sellest oleks abi kõigile.
VastaKustuta