16. märts 2009

Tallinna linnaosad ei tohiks dubleerida funktsioone


Tallinna haldusreformi päevakajaline staatus paneb põhjalikult läbi mõtlema kõiki aspekte, mis kaasnevad Tallinna linna halduskorraldusega.

Reformi kavandamisel ja läbiviimisel tuleb eelkõige lähtuda seisukohast, et Tallinna linnaosad ei tohiks täita dubleerivaid funktsioone ei linnavalitsuse sees ega ka asutustega, mis muul viisil reguleerivad ja korraldavad Tallinna linna tegevust.

Heaks näiteks on siinkohal Tallinna Haridusameti tegevus 209 asutuse haldamisel õppeaastal 2008/2009. Haridusamet saab suurepäraselt hakkama kaasaegse ja mitmekülgse õpikeskkonna arendamisega ning täidab oma funktsioone heal tasemel üle terve Tallinna linna.

Samasugune hea näide on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, millel on tugipunktid kõigis linnaosades. Tegemist on ühtse struktuuriga kogu Tallinna kohta, mis aga samal ajal suudab olla kohal linnaosades (kesklinnas lausa kahe asukohaga) ja seega lähedal kõigile kodanikele.

Linnaosadesse koha peale peavad jääma eelkõige kõigi sotsiaalvaldkonda puudutavate teenuste osutamine. Inimesed peavad sotsiaalprobleeme saama lahendada kodu lähedal ja viisil, millega ollakse senimaani harjunud.

Seega koosneks Tallinna haldusstruktuur tinglikult kolmest eri liiki alaosadest/funktsioonide täitmise viisidest:
(a) tegevused-funktsioonid, mida viiakse läbi Vabaduse väljakult;
(b) tegevused-funktsioonid, mida viivad läbi üle Tallinna ulatuvad struktuurid, kuid mis on esindatud linnaosades;
(c) tegevused-funktsioonid, mida viiakse läbi linnaosades.

Kui sellise ülesehituspõhimõtte lõikes proovida Tallinna tulevikuarenguid läbi mõelda, siis on kergemad tulema ka vastused küsimustele, millisel määral ja millist haldusreformi Tallinna linn vajab.

Täna on Tallinn õigel teel. Oluline on arutada edasiste sammude üle ja ellimineerida kõik võimalikud dubleerimise kohad.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar