Tänase Postimehe juhtkiri räägib sellest, et sellel aastal ei pruugi suvel lisanduvad hooajaametid töötuile kuigi palju leevendust tuua. Paljud suvetegevuse pakkujad – turismifirmad, hotellid, restoranid, heakorraettevõtted, müügipunktid, suveürituste korraldajad – on tegevust lõpetamas, lõpetanud või lihtsalt koomale tõmbamas. Isegi kui sealt mõni tuhat töökohta ajutiselt tekib, siis on see kiirelt kasvava ja juba 50 000 piiri ületava töötute armee kõrval väga väike lohutus.
Postimehe toimetus leiab, et tööturuteenuste süsteem ei ole olnud valmis selliseks töötute arvu suurenemiseks ja teeb ettepaneku, et riik ja omavalitsused peaksid nüüd suutma pakkuda omi [täiendavaid] lahendusi. Lootusetu olukorra teke, kus töötuks jäänud vanemad ei suuda lapsi toita ja elamise eest maksta, peaks olema igal juhul välistatud.
Hea, et pigem vabamajanduslike väärtuste pooldamisega silma paistev Postimees selliseid seisukohti avaldab. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll peaks töötute abistamisel kindlasti suurenema ja seda koheselt. Kahjuks seisavad ees mitmed valimised ja see võib oluliselt mõjutada avaliku sektori suutlikkust konstruktiivseid lahendusi välja pakkuda.
Mis siis saab? Kui avalik sektor kohe appi ei tule, siis kipuvad probleemid lahenema omasoodu – tavaliselt mitte kõige positiivsemal viisil. Näiteks toob elu24.ee täna ära loo sellest, kuidas Prantsusmaal koondatud töötajad firmajuhi pantvangi võtsid ja nõudsid neile sobivat kompensatsiooni koondamise eest. Firmajuht lasti vabadusse peale seda, kui kompensatsioonide osas kokkuleppele jõuti.
Loomulikult käib Prantsusmaal elu pisut teiste reeglite järgi, kui meil. Samas ei saa välistada ekstreemseid lahendusi ka Eestis. Meil aga loodetakse sageli ikkagi ainult sellele, et hakkab tekkima ülivõimas väikeettevõtlus, mis ekspordib, teenib raha ja pakub töökohti kõigle. Variante selleks palju ei ole, kuid leidlikke lahendusi ikka tekib, nagu kasvõi toodud juuresoleval pildil.
Postimehe toimetus leiab, et tööturuteenuste süsteem ei ole olnud valmis selliseks töötute arvu suurenemiseks ja teeb ettepaneku, et riik ja omavalitsused peaksid nüüd suutma pakkuda omi [täiendavaid] lahendusi. Lootusetu olukorra teke, kus töötuks jäänud vanemad ei suuda lapsi toita ja elamise eest maksta, peaks olema igal juhul välistatud.
Hea, et pigem vabamajanduslike väärtuste pooldamisega silma paistev Postimees selliseid seisukohti avaldab. Riigi ja kohalike omavalitsuste roll peaks töötute abistamisel kindlasti suurenema ja seda koheselt. Kahjuks seisavad ees mitmed valimised ja see võib oluliselt mõjutada avaliku sektori suutlikkust konstruktiivseid lahendusi välja pakkuda.
Mis siis saab? Kui avalik sektor kohe appi ei tule, siis kipuvad probleemid lahenema omasoodu – tavaliselt mitte kõige positiivsemal viisil. Näiteks toob elu24.ee täna ära loo sellest, kuidas Prantsusmaal koondatud töötajad firmajuhi pantvangi võtsid ja nõudsid neile sobivat kompensatsiooni koondamise eest. Firmajuht lasti vabadusse peale seda, kui kompensatsioonide osas kokkuleppele jõuti.
Loomulikult käib Prantsusmaal elu pisut teiste reeglite järgi, kui meil. Samas ei saa välistada ekstreemseid lahendusi ka Eestis. Meil aga loodetakse sageli ikkagi ainult sellele, et hakkab tekkima ülivõimas väikeettevõtlus, mis ekspordib, teenib raha ja pakub töökohti kõigle. Variante selleks palju ei ole, kuid leidlikke lahendusi ikka tekib, nagu kasvõi toodud juuresoleval pildil.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar