Täna ilmus ajakirjanduses teade selle kohta, et tööandjad soovivad kõrvale heita punkti paljukiidetud uues töölepinguseaduses, mis lubab ka omal soovil lahkujatele töötuskindlustushüvitist maksta. Tööandjad leiavad, et uus töölepinguseadus on endiselt hea, kuid nad lihtsalt ei pea õigeks vabatahtlikult töölt lahkumise katmist hüvitisega. Tööandjad arvavad, et kuna töötute hulk ühiskonnas on praegu kriisi tõttu suur, siis ei pea nad õigeks, et vabatahtlikult lahkujad peaksid saama hüvitist.
Seda informatsiooni kuuldes tekib küsimus, et kas töötajad on süüdi selles, et meil on kriis? Töötuskindlustushüvitis ongi ju mõeldud selleks, et tööturg toimiks tõrgeteta ja inimestel oleksid sotsiaalsed garantiid. Millal siis veel garantiisid vaja on, kui mitte kriisi ajal?
Õnneks asus töötajate kaitsele Ametiühingute keskliit teatades, et ametiühingud ei kavatse loobuda sättest, mis võimaldab saada töötuskindlustushüvitist ka siis, kui töötaja lahkub töölt omal soovil. Ma arvan, et täna kuluks ametiühingutele kindlasti ära vastutustundega poliitikute toetus.
Reformierakond ei jõudnud oma uut töölepinguseadust veel mõni aeg tagasi ära kiita ja see pidi olema ülihea nii tööandjatele kui ka töötajatele. Täna pole sellega rahul ei tööandjad ega ka töötajad (ametiühingud). Ja seda juba nüüd, kui seadus veel jõustunudki ei ole. Mis saab veel siis, kui seadus reaalselt meie töösuhteid reguleerima hakkab? Alles praktikas tulevad tavaliselt ju tegelikud probleemid välja.
Seda informatsiooni kuuldes tekib küsimus, et kas töötajad on süüdi selles, et meil on kriis? Töötuskindlustushüvitis ongi ju mõeldud selleks, et tööturg toimiks tõrgeteta ja inimestel oleksid sotsiaalsed garantiid. Millal siis veel garantiisid vaja on, kui mitte kriisi ajal?
Õnneks asus töötajate kaitsele Ametiühingute keskliit teatades, et ametiühingud ei kavatse loobuda sättest, mis võimaldab saada töötuskindlustushüvitist ka siis, kui töötaja lahkub töölt omal soovil. Ma arvan, et täna kuluks ametiühingutele kindlasti ära vastutustundega poliitikute toetus.
Reformierakond ei jõudnud oma uut töölepinguseadust veel mõni aeg tagasi ära kiita ja see pidi olema ülihea nii tööandjatele kui ka töötajatele. Täna pole sellega rahul ei tööandjad ega ka töötajad (ametiühingud). Ja seda juba nüüd, kui seadus veel jõustunudki ei ole. Mis saab veel siis, kui seadus reaalselt meie töösuhteid reguleerima hakkab? Alles praktikas tulevad tavaliselt ju tegelikud probleemid välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar