20. märts on kevade alguse päev. Kevad on uue alguse sümbol, kus kõik tärkab ja hakkab kasvama, kus on palju optimismi ja jõudu edasiminekuks.
Meil kõigil oleks hea meel selle üle, kui kevad annaks uue stardi ka meie majandusele, inimeste kaduvale enesekindlusele ja viiks üha raskemaks muutuva rahalise olukorra paranemise teele.
Täna ilmus ajakirjanduses informatsioon selle kohta, et lõhkilaenanud inimesed ummistavad tasuta õigusabibüroosid, kus kõik aga nõu ei saa. Õigusabipakkujad lihtsalt ei jõua kõigiga tegeleda – abivajajate arv on lihtsalt sellisel määral kasvanud. Peamisteks süüdlasteks SMS-laenud. Trend on selles suunas, et füüsiliste isikute pankrotid on muutumas väga väga sagedasteks menetlusteks.
Eile ajakirjanduses avaldatud Faktum & Ariko uuringu tulemuse kohaselt piiravad 72 % inimestest varasemast enam oma kulutusi. Piiranguid tehakse eelkõige meelelahutuselt, riietelt, jalatsitelt ja ka toidult. Tarbijate pessimism majandusolude suhtes on oluliselt süvenenud. Inimesed ei saa või ei julge osta toitu.
Mõned päevad tagasi teatas Eesti Konjunktuuriinstituut, et tarbija kindlustunne on madalaim alates aastast 1992. See tähendab, et tarbija ei osta ka siis, kui vähegi raha on. Kui inimesed aga enam ei osta, siis see annab langusele vaid hoogu juurde.
Kes on nüüd Eesti ühiskonnas selleks, kes suudab need negatiivsed trendid ja tulemid pöörata nii, et kõik saaksid kevadest optimismi ja jõudu edasiminekuks. Et olukorra halvenemise asemele tuleks paranemine. Et kevad tuleks kõigile uute ootuste ja lootustega, mitte sünge tulevikuvaatega.
Valimised lähenevad ja poliitikud mõtlevad oma populaarsusele. Tegelikult peaks mõtlema sellele, et Eestis kõigil hästi läheks ja mida selleks teha. Loodan, et seekord tuleb kevad rohkem inimkesksena ja uut jõudu andvana.
Meil kõigil oleks hea meel selle üle, kui kevad annaks uue stardi ka meie majandusele, inimeste kaduvale enesekindlusele ja viiks üha raskemaks muutuva rahalise olukorra paranemise teele.
Täna ilmus ajakirjanduses informatsioon selle kohta, et lõhkilaenanud inimesed ummistavad tasuta õigusabibüroosid, kus kõik aga nõu ei saa. Õigusabipakkujad lihtsalt ei jõua kõigiga tegeleda – abivajajate arv on lihtsalt sellisel määral kasvanud. Peamisteks süüdlasteks SMS-laenud. Trend on selles suunas, et füüsiliste isikute pankrotid on muutumas väga väga sagedasteks menetlusteks.
Eile ajakirjanduses avaldatud Faktum & Ariko uuringu tulemuse kohaselt piiravad 72 % inimestest varasemast enam oma kulutusi. Piiranguid tehakse eelkõige meelelahutuselt, riietelt, jalatsitelt ja ka toidult. Tarbijate pessimism majandusolude suhtes on oluliselt süvenenud. Inimesed ei saa või ei julge osta toitu.
Mõned päevad tagasi teatas Eesti Konjunktuuriinstituut, et tarbija kindlustunne on madalaim alates aastast 1992. See tähendab, et tarbija ei osta ka siis, kui vähegi raha on. Kui inimesed aga enam ei osta, siis see annab langusele vaid hoogu juurde.
Kes on nüüd Eesti ühiskonnas selleks, kes suudab need negatiivsed trendid ja tulemid pöörata nii, et kõik saaksid kevadest optimismi ja jõudu edasiminekuks. Et olukorra halvenemise asemele tuleks paranemine. Et kevad tuleks kõigile uute ootuste ja lootustega, mitte sünge tulevikuvaatega.
Valimised lähenevad ja poliitikud mõtlevad oma populaarsusele. Tegelikult peaks mõtlema sellele, et Eestis kõigil hästi läheks ja mida selleks teha. Loodan, et seekord tuleb kevad rohkem inimkesksena ja uut jõudu andvana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar