Parkimine on olnud autoomanike probleemiks läbi aegada. Sellest ei ole pääsenud ka Mustamäe. Küsimus on selles, et kuhu parkida, mis hinnaga parkida ja see, et alati ikka oleks võimalus parkida. Vastavalt ühiskonna arengule on pakutud ka lahendusi, kuid tänane olukord Mustamäel näitab, et kindlasti on parkimisproblemaatika üheks linnosa arenguarutelude oluliseks teemaks.
Parkimiskorraldus ja vajadus selle järgi muutus eriti päevakohaseks teemaks viimastel aastatel, kus tulenevalt majandusbuumist suurenes meie autode arv kiiresti. Iga aastaga läks parkimiskoha leidmine raskemaks ja parkijad üha leidlikemaks – ei hoolitud märkidest, muruplatsidest ega laste mängupiirkondadest. Kohati hakkas jääma mulje, et elame autoühiskonnas, kus maksimeerimisele kuulub auto heaolu ja seda kõigi teiste ühiskonnaliikmete arvelt.
Probleem on olemas, kuid süüdi pole autoomanikud. Süüdi pole autod. See on elukeskkonna küsimus. Inimesed tahavad elada seal, kus on endal ruumi, kus on laste jaoks ruumi ja kus on võimalik ja kindlalt paigutada ka enda vajalik liiklusvahend.
Peame kontsentreeruma sellele, et otsida lahendusi. Mustamäe on olnud hea elukeskkonna sümboliks. Linnaosas on tehtud pidevalt midagi, mis meie elukeskkonda parandaks ja mis tagaks inimeste soovi siin elada. Probleem on aga selles, et meie elu on sellise tempoga hakanud eest ära minema, et hea elukeskkonna kvaliteet on asunud kannatama. See on nii linnaosa valitsuse kui ka kõigi elanike huvides, et me pidevalt – igapäevaselt – astuksime samme meie elukeskkonna parandamise ja täiustamise suunal. Kaasa arvatud parkimiskorralduse küsimustes.
Me keegi ei taha, et Mustamäe muutub hiigelparklaks. Samuti ei ole lahenduseks ka jalakäijate linnaosa loomine. Proovime üheskoos leida lahendusi ja välja pakkumiseks sobivad kõik ideed. Ka kõige utoopilis-innovaatilisematest lahendustest võib hiljem midagi head välja tulla.
Parkimiskorraldus ja vajadus selle järgi muutus eriti päevakohaseks teemaks viimastel aastatel, kus tulenevalt majandusbuumist suurenes meie autode arv kiiresti. Iga aastaga läks parkimiskoha leidmine raskemaks ja parkijad üha leidlikemaks – ei hoolitud märkidest, muruplatsidest ega laste mängupiirkondadest. Kohati hakkas jääma mulje, et elame autoühiskonnas, kus maksimeerimisele kuulub auto heaolu ja seda kõigi teiste ühiskonnaliikmete arvelt.
Probleem on olemas, kuid süüdi pole autoomanikud. Süüdi pole autod. See on elukeskkonna küsimus. Inimesed tahavad elada seal, kus on endal ruumi, kus on laste jaoks ruumi ja kus on võimalik ja kindlalt paigutada ka enda vajalik liiklusvahend.
Peame kontsentreeruma sellele, et otsida lahendusi. Mustamäe on olnud hea elukeskkonna sümboliks. Linnaosas on tehtud pidevalt midagi, mis meie elukeskkonda parandaks ja mis tagaks inimeste soovi siin elada. Probleem on aga selles, et meie elu on sellise tempoga hakanud eest ära minema, et hea elukeskkonna kvaliteet on asunud kannatama. See on nii linnaosa valitsuse kui ka kõigi elanike huvides, et me pidevalt – igapäevaselt – astuksime samme meie elukeskkonna parandamise ja täiustamise suunal. Kaasa arvatud parkimiskorralduse küsimustes.
Me keegi ei taha, et Mustamäe muutub hiigelparklaks. Samuti ei ole lahenduseks ka jalakäijate linnaosa loomine. Proovime üheskoos leida lahendusi ja välja pakkumiseks sobivad kõik ideed. Ka kõige utoopilis-innovaatilisematest lahendustest võib hiljem midagi head välja tulla.
äkki aitab selline lahendus:
VastaKustutawww.parklavalvur.ee