Eile tutvustas Tartu Ülikool ettevõtjatele koostöövõimalusi. Ülikooli erinevaid osakondi ja teaduskondi külastas üle 50 ettevõtja. Väidetavalt sõlmiti 15 ettevõtjaga juba eellepingud edasiseks koostööks.
Hea, et sellised üritused toimuvad. 15 lepingut kohe esimese päevaga kõlab küll pisut liiga hästi, et olla tõsi, kuid loodame, et nendest lepingutes kujuneb reaalne koostöö. Samas on toimunud infopäev suureks sammuks meie ühiskonnas pikka aega eksisteerinud veelahe ületamisel. Nimelt on meie teadusasutused kogu aeg omanud suurt potentsiaali ja saavutanud ka reaalseid rahvusvahelise tähtsusega teadustulemusi. Kuid väga harva on sellest midagi kandunud üle meie majandusse.
Teiselt poolt on meie ettevõtted kogu aeg vajanud teadussisendit, kuid on oma igapäevaste probleemide lahendamisega olnud niivõrd hõivatud ja ülekoormatud, et ei ole saanud aega teadusasutusest läbi astuda. Nii ongi kujunenud seis, kus vaadatakse teinetest kaugelt, kuid kokku ei saada. Kui aga meie ettevõtlusaktiivsus ühendada meie teaduspotentsiaaliga, siis võidavad sellest kõik, kaasa arvatud meie laiem ühiskond. Selles ei ole mingit kahtlust.
Teadmistega on võimalik raha teenida ja seda teab kogu arenenud maailm. Hea, kui ka meie sellest põhimõttest nüüd juhinduma hakkame.
Meie riigi majanduspoliitika on olnud äärmuslikult parempoolne ja kogu aeg arvanud, et ettevõtted peavad ise hakkama saama. Õnneks meie teadusasutused nii ei arva ja leiavad majanduslikku iva koostööst ja teineteisele väärtuse loomisest. Kõik saavad aru, et selles ei ole midagi halba. Samamoodi ei ole midagi halba selles, kui ka riik sarnaselt Tartu Ülikoolile ettevõtjatele abikätt pakuks. Miks seda sisuliselt ja arvestatavalt ei tehta on Eesti majanduse üks tänase päeva suuremaid mõistatusi.
Hea, et sellised üritused toimuvad. 15 lepingut kohe esimese päevaga kõlab küll pisut liiga hästi, et olla tõsi, kuid loodame, et nendest lepingutes kujuneb reaalne koostöö. Samas on toimunud infopäev suureks sammuks meie ühiskonnas pikka aega eksisteerinud veelahe ületamisel. Nimelt on meie teadusasutused kogu aeg omanud suurt potentsiaali ja saavutanud ka reaalseid rahvusvahelise tähtsusega teadustulemusi. Kuid väga harva on sellest midagi kandunud üle meie majandusse.
Teiselt poolt on meie ettevõtted kogu aeg vajanud teadussisendit, kuid on oma igapäevaste probleemide lahendamisega olnud niivõrd hõivatud ja ülekoormatud, et ei ole saanud aega teadusasutusest läbi astuda. Nii ongi kujunenud seis, kus vaadatakse teinetest kaugelt, kuid kokku ei saada. Kui aga meie ettevõtlusaktiivsus ühendada meie teaduspotentsiaaliga, siis võidavad sellest kõik, kaasa arvatud meie laiem ühiskond. Selles ei ole mingit kahtlust.
Teadmistega on võimalik raha teenida ja seda teab kogu arenenud maailm. Hea, kui ka meie sellest põhimõttest nüüd juhinduma hakkame.
Meie riigi majanduspoliitika on olnud äärmuslikult parempoolne ja kogu aeg arvanud, et ettevõtted peavad ise hakkama saama. Õnneks meie teadusasutused nii ei arva ja leiavad majanduslikku iva koostööst ja teineteisele väärtuse loomisest. Kõik saavad aru, et selles ei ole midagi halba. Samamoodi ei ole midagi halba selles, kui ka riik sarnaselt Tartu Ülikoolile ettevõtjatele abikätt pakuks. Miks seda sisuliselt ja arvestatavalt ei tehta on Eesti majanduse üks tänase päeva suuremaid mõistatusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar