Tänane Õhtuleht räägib pikalt ja mitmekülgselt sellest, et Eestis on täna hinnanguliselt 90 000 inimest, kellel puudub ravikindlustus. See on väga suur number. Prognoosid näitavad, et nendele inimestele võib tulla tuhandete, kui mitte kümnete tuhandete kaupa lisa. Rohkem kui 100 000 töötut annavad igati alust sellisele järeldusele jõuda.
Õiguskantsler Indrek Teder on selles küsimuses kritiseerinud valitsust, sest ravikindlustuse kaotanud või seda mitte kunagi omanud inimeste arstiabi korraldamine on jäetud omavalitsuste õlule. Riik maksab küll vältimatu arstiabi eest, kuid esmatasandi arstiabi on jäetud omavalitsuste kanda. Omavalitsused on teinud seda aga ebaühtlaselt.
Ainuke koht Eestis, kus on ravikindlustamata inimeste jaoks eraldi osakond, on Ida-Tallinna keskhaigla. Kõik Eesti ravikindlustuseta inimesed sinna aga ei mahu.
Eesti on seega teel selles suunas, et meil on iga nädala ja kuuga üha rohkem lindpriisid inimesi – isikuid, kellele puudub riigiga igasugune side. Ei ravikindlustust ei midagi muud. Kas on tegu kileonnis elava asotsiaali või lihtsalt mustalt töötava isikuga, polegi suurt vahet. Nende inimeste jaoks ei ole suurel määral enam riiki olemas. Riigi jaoks ei ole neid inimesi samuti enam olulisel määral olemas.
Sotsiaaldemokraadid algatasid täna seadusemuudatuse, mis kindlustaks ravikindlustuseta inimesed riigi poolt kompenseeritava perearstiteenusega. Algatus on õige, kuid ei ole teada, kas see läbi läheb. Ja kui ka läheb, siis ei lahenda see kogu probleemide kompleksi.
Tänast reaalsust vaadates tuleb aga tõdeda, et kui me tahame kuuluda Euroopasse, siis peame elementaarsed inimõigused ikka tagada suutma. Arstiabi kuulub nende hulka.
Õiguskantsler Indrek Teder on selles küsimuses kritiseerinud valitsust, sest ravikindlustuse kaotanud või seda mitte kunagi omanud inimeste arstiabi korraldamine on jäetud omavalitsuste õlule. Riik maksab küll vältimatu arstiabi eest, kuid esmatasandi arstiabi on jäetud omavalitsuste kanda. Omavalitsused on teinud seda aga ebaühtlaselt.
Ainuke koht Eestis, kus on ravikindlustamata inimeste jaoks eraldi osakond, on Ida-Tallinna keskhaigla. Kõik Eesti ravikindlustuseta inimesed sinna aga ei mahu.
Eesti on seega teel selles suunas, et meil on iga nädala ja kuuga üha rohkem lindpriisid inimesi – isikuid, kellele puudub riigiga igasugune side. Ei ravikindlustust ei midagi muud. Kas on tegu kileonnis elava asotsiaali või lihtsalt mustalt töötava isikuga, polegi suurt vahet. Nende inimeste jaoks ei ole suurel määral enam riiki olemas. Riigi jaoks ei ole neid inimesi samuti enam olulisel määral olemas.
Sotsiaaldemokraadid algatasid täna seadusemuudatuse, mis kindlustaks ravikindlustuseta inimesed riigi poolt kompenseeritava perearstiteenusega. Algatus on õige, kuid ei ole teada, kas see läbi läheb. Ja kui ka läheb, siis ei lahenda see kogu probleemide kompleksi.
Tänast reaalsust vaadates tuleb aga tõdeda, et kui me tahame kuuluda Euroopasse, siis peame elementaarsed inimõigused ikka tagada suutma. Arstiabi kuulub nende hulka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar