Eesti ajakirjandus vahendab täna informatsiooni, et Financial Times kiidab Eestit. Ajaleht toob Eestit Euroopa Liidu liikmesriikide seas esile positiivse näitena. Financial Times’i hinnangul on positiivne riigi eelarvedefitsiidi hoidmine 3 protsendi piires ja see, et Tallinna börs on viimasel ajal jõudu kogunud.
Sellisel viisil paar parameetrit üldisest kontekstist välja võttes võib luua ükskõik millest ükskõik millise pildi. Tõepoolest on Tallinna börs viimasel ajal väikese hüppe ülespoole teinud. Samas ei ole teada, kas hüppele järgneb jätkusuutlik tõus või hoopis kukkumine sinna, kus börs on pikka aega püsinud. Samuti jätab Financial Times mainimata, et võrreldes 2007 aasta algusega on Tallinna börs kaotanud suurusjärgust 80% aktsiate turukapitalisatsioonist. Seega, kui suurest põhjast väikese jõnksu ülespoole teeme, kas see on ikkagi juba edu?
Eelarvedefitsiidi püsimine kolme protsendi piires on aga ikkagi väga küsitava väärtusega. Arvestades valitsuse trikitamist Eleringi ja Tallinna Sadama dividendide ja laenudega ei ole üldse kindel, et me tegelikult kolme protsendiga arvesse läheme. Kui Euroopa Liit peaks võtma seisukoha, et riigieelarve kunstlik ilustamine ei ole see, mida euro kehtestamiseks vajatakse, siis jätkub meil selgitamist küll ja küll.
Ja loomulikult, nagu eelnevalt sai ka mainitud, on tegemist ikkagi lihtsalt väljavõtteliste üksikute parameetritega. Kui ikka sinna juurde kirjutada, et eelarvedefitsiidi madalal hoidmine on toonud kaasa kaugelt üle 100 000 töökoha kaotuse meie väikese rahvaarvuga riigis, vaevalt siis Financial Times seda kiita julgeks. Majanduses on aga üks parameeter seotud teisega.
Reformierakonnal on aga põhjust jälle millegile viidata ja rõõmustada. Näe, meid kiidetakse. Tegemist ei ole aga sisulise tunnustusega ja rahulolu tekkeks põhjust ei ole.
Sellisel viisil paar parameetrit üldisest kontekstist välja võttes võib luua ükskõik millest ükskõik millise pildi. Tõepoolest on Tallinna börs viimasel ajal väikese hüppe ülespoole teinud. Samas ei ole teada, kas hüppele järgneb jätkusuutlik tõus või hoopis kukkumine sinna, kus börs on pikka aega püsinud. Samuti jätab Financial Times mainimata, et võrreldes 2007 aasta algusega on Tallinna börs kaotanud suurusjärgust 80% aktsiate turukapitalisatsioonist. Seega, kui suurest põhjast väikese jõnksu ülespoole teeme, kas see on ikkagi juba edu?
Eelarvedefitsiidi püsimine kolme protsendi piires on aga ikkagi väga küsitava väärtusega. Arvestades valitsuse trikitamist Eleringi ja Tallinna Sadama dividendide ja laenudega ei ole üldse kindel, et me tegelikult kolme protsendiga arvesse läheme. Kui Euroopa Liit peaks võtma seisukoha, et riigieelarve kunstlik ilustamine ei ole see, mida euro kehtestamiseks vajatakse, siis jätkub meil selgitamist küll ja küll.
Ja loomulikult, nagu eelnevalt sai ka mainitud, on tegemist ikkagi lihtsalt väljavõtteliste üksikute parameetritega. Kui ikka sinna juurde kirjutada, et eelarvedefitsiidi madalal hoidmine on toonud kaasa kaugelt üle 100 000 töökoha kaotuse meie väikese rahvaarvuga riigis, vaevalt siis Financial Times seda kiita julgeks. Majanduses on aga üks parameeter seotud teisega.
Reformierakonnal on aga põhjust jälle millegile viidata ja rõõmustada. Näe, meid kiidetakse. Tegemist ei ole aga sisulise tunnustusega ja rahulolu tekkeks põhjust ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar