Tänane Äripäev Online vahendab majanduslehes Dagens Industri avaldatud Rootsi finantsanalüütikute ühenduse juhi Peeter Malmqvisti seisukohata, et Swedbank peaks Balti pankade varad alla hindama. Ta leiab, et Swedbanki kolme tütarpanga koguväärtusest 31,8 miljardit krooni tuleks maha kirjutada 12,6 miljardit krooni mittemateriaalset vara.
Ta leiab, et turureaalsust arvestades on tulevaste kasumite ootused ebakindlad ja kunagi varem pole nende pankade varad nii ilmselgelt ülehinnatud olnud. Malmqvist leiab, et Swedbank eksitab investoreid, kuid sellise raamatupidamisliku tõlgenduse tõttu võib kannatada ka Rootsi finantsturgude maine.
Väga karmilt öeldud? Tavaliselt kehtib sellistel juhtudel põhimõte, et kus suitsu, seal tuld. Kui Swedbank oma Balti tütarpankade väärtusest ikkagi 12,6 miljardit maha kirjutama peaks, siis on tegemist ikkagi väga suure tagasilöögiga. Ehk teisiti öeldes see number võib väljendada õhku, mis pangas täna sees on.
Eesti majanduses on õhku välja lastud kinnisvarast, ettevõtete bilanssidest, hindadest, erasektori palkadest ja mitmelt poolt mujalt. Kas nüüd varsti on suurem kord pankade käes?
Asjaolu, et enamik Eestis tegutsevaid panku on välisomanduses, ei muuda suurt midagi. Kui pankadel läheb halvasti, siis ei ole meil mingit põhjust rõõmustamiseks. Meie majanduse taastumine sõltub suures osas just sellest, kas pangad hakkava meie ettevõtlust taas suurel määral krediteerima või mitte. Pank aga paigutab raha majandusse vaid siis, kui ta usub majandusse ja tal läheb hästi. Kui hästi ei lähe, veelgi enam, kui peab sellisel määral vara maha kirjutama, siis hoiab pank aktiivsest laenamisest kauge kaarega eemale. Ja seda sõltumata sellest, kui hästi meil meeldib oma majandusest arvata.
Seega tegelikkuses on olukord nii, et täpselt niipalju, kui võti Eesti majanduse taastumiseks on riigikogu saalis, täpselt samal määral on see võti ka meie pankade bilanssides. Või ehk pankade bilanssides isegi mõnevõrra rohkem, sest majanduse vereringes voolab ikkagi pigem raha, kui paragrahvid. Seadused võivad olla kui geniaalsed iganes, kuid kui keegi nende alusel äri ei tee, siis on nende tegemine olnud lihtsalt raisatud aeg ja vaev.
Ta leiab, et turureaalsust arvestades on tulevaste kasumite ootused ebakindlad ja kunagi varem pole nende pankade varad nii ilmselgelt ülehinnatud olnud. Malmqvist leiab, et Swedbank eksitab investoreid, kuid sellise raamatupidamisliku tõlgenduse tõttu võib kannatada ka Rootsi finantsturgude maine.
Väga karmilt öeldud? Tavaliselt kehtib sellistel juhtudel põhimõte, et kus suitsu, seal tuld. Kui Swedbank oma Balti tütarpankade väärtusest ikkagi 12,6 miljardit maha kirjutama peaks, siis on tegemist ikkagi väga suure tagasilöögiga. Ehk teisiti öeldes see number võib väljendada õhku, mis pangas täna sees on.
Eesti majanduses on õhku välja lastud kinnisvarast, ettevõtete bilanssidest, hindadest, erasektori palkadest ja mitmelt poolt mujalt. Kas nüüd varsti on suurem kord pankade käes?
Asjaolu, et enamik Eestis tegutsevaid panku on välisomanduses, ei muuda suurt midagi. Kui pankadel läheb halvasti, siis ei ole meil mingit põhjust rõõmustamiseks. Meie majanduse taastumine sõltub suures osas just sellest, kas pangad hakkava meie ettevõtlust taas suurel määral krediteerima või mitte. Pank aga paigutab raha majandusse vaid siis, kui ta usub majandusse ja tal läheb hästi. Kui hästi ei lähe, veelgi enam, kui peab sellisel määral vara maha kirjutama, siis hoiab pank aktiivsest laenamisest kauge kaarega eemale. Ja seda sõltumata sellest, kui hästi meil meeldib oma majandusest arvata.
Seega tegelikkuses on olukord nii, et täpselt niipalju, kui võti Eesti majanduse taastumiseks on riigikogu saalis, täpselt samal määral on see võti ka meie pankade bilanssides. Või ehk pankade bilanssides isegi mõnevõrra rohkem, sest majanduse vereringes voolab ikkagi pigem raha, kui paragrahvid. Seadused võivad olla kui geniaalsed iganes, kuid kui keegi nende alusel äri ei tee, siis on nende tegemine olnud lihtsalt raisatud aeg ja vaev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar