5. veebruar 2010

Kui töötutest ka ei räägitaks, mis siis üldse saaks


Tänane Postimees avaldab pikema loo teemal, et parteid võitlevad tööpuuduse vastu kõnedega. Postimees viitab ülejärgmisel nädalal riigikogus asetleidvale debatile, kus arutatakse tööpuuduse võimaliku vähendamise lahenduste üle.

Kahtlemata on Postimehel õigus, et kõned riigikogu saalis ühtegi töökohta ei loo. Samas võivad need kõned panna aluse lahendusteks, mis soodustavad töökohtade teket.

Kui Eesti tööpuuduse tase on märksa hullem, kui Euroopas keskmiselt, siis järelikult peab meie majanduskeskkond olema seda mingil määral soosinud. Meie majanduskeskkonna taustsüsteemi kujundavad hoovad on suures osas just seadusandja käes.

Seega peabki seadusandja nüüd oma töö viljale otsa vaatama ja küsima endalt küsimuse, et miks on nii läinud. Miks Eesti parlamendi liikmete töö tulemus töökohti soosiva majanduskeskkonna aspektist vaadatuna on halvem, kui näiteks Pranstsusmaa või Saksamaa parlamendi liikmete töö tulemus.

Kõnede eesmärgiks ongi olemasolevad nõrgad kohad välja pakkuda, need selgeks vaielda ja ühtlasi ka leida töötavad lahendused. Kui lahendused leitakse, siis tuleb need seadustesse kirjutada ja vastu võtta. Kui seadused on kehtima hakanud ja meie majanduskeskkond selle tulemusena muutumas, siis saab ka hinnata, kas sellise muutumise tulemusena on meile tekkinud juurde töökohti või mitte.

Kui töötutest aga ei räägiks ja isegi ei prooviks lahendusi leida, siis need lahendused iseenesest ka ei tekiks. Nii, et ikkagi saame kokku ja otsime lahendusi. Meeldigu see Postimehele või mitte ja vaatamata sellele, et keegi ironiseerib.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar