13. veebruar 2010

Miks jälle sundüürnike kallal?


Tänane Õhtuleht avaldab oma juhtkirja teemal „Uued mured tulekul?” Uuritakse, kui paljud linna üürikorterite elanikest Tallinna linnale võlgu on. Leitakse, et peaaegu kolmandik. Õhtulehe andmetel ollakse võlgu kokku üle seitsme miljoni krooni, mis teeb keskmiseks üürivõlaks ühe võlgniku kohta orienteeruvalt 4700 krooni.

Jäämata lihtsalt majandusanalüüsi raamidesse peab Õhtuleht vajalikuks rõhutada, et valdava osa munitsipaaleluruumidest on linn üürile andnud endistele sundüürnikele. Juhtkirja lugedes jääb otsene mulje, et nagu oleksid sundüürnikud Tallinnas mingit järjekordset probleemi tekitamas. Loomulikult ei ole see adekvaatne tõlgendus ja sundüürnike seostamise asemel probleemsete olukordade tekkega tuleks pigem leida võimalusi, kuidas lahendada sundüürnikele viimastel aastakümnetel osaks saanud ebaõiglus.

Kui sundüürnike mainimine kallutatud kontekstis välja jätta, siis toob Õhtuleht ära väga õige probleempüstituse.

Õhtuleht kutsub üles leidmaks mõnda toimivat instrumenti selleks, et rahalistesse raskustesse sattunud inimesed liiga kergelt tänavale ei satuks. Õhtuleht näeb, et meil on varsti poolteist tuhat täiendavat tänavale tõstetud leibkonda ja hoiatab, et finantskuristikku kukkuvad inimesed on väga kerged eluvõitluses alla vanduma ja käega lööma.

Samuti tõstatab Õhtuleht küsimuse, kas me kujutame ette perekonda, kelle lapsed hommikul kodutute öömajast kooli lähevad?

On mille üle mõelda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar