Tänases ajakirjanduses räägitakse palju sellest, et Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) alustas uue kaebuse ettevalmistamist riigi vastu. Põhjuseks riigikogu otsus, millega 1. juulist 2009.a. lõpetatakse õppelaenude hüvitamine riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatele ning lapsevanematele.
Hetkel ettevalmistatav kaebus puudutab lapsevanemast üliõpilast, kellel oli enne eelmise aasta juulit õigus õppelaenu hüvitamisele. Varemalt on EÜL aidanud vormistada kaebust riigitöötaja õppelaenu hüvitamise küsimuses.
EÜL-i tubli tegevus üliõpilaste huvide eest seismisel on toonud liidu juurde kümneid tudengeid, kes on avaldanud valmidust riik kohtusse kaevata. Kui kohtuasjad jätkuvad ja EÜL jätkab oma hoolikat tegevust selles küsimuses, siis ilmselt tuleb neid tudengeid juurde ja juurde.
Hea, et üliõpilastel on kuhu pöörduda ja nad ei ole oma muredega päris omapead jäetud. Kahju on aga sellest, et olukord meie ühiskonnas sinnamaale lastud on. Tudengid on meie ühiskonna edasiviivaima osa tulevik ja eelkõige vajame me seda, et nad pühenduksid õppimisele. Kui aga riiklik poliitika on sundinud tudengid õppimise ja sageli ka töötamise kõrvalt aktiivselt kohtuskäimisega tegelema, siis on meil asjad ikka väga korrast ära.
Kui me ei suuda tagada tudengitele sellist õppekeskkonda, mis garanteeriks rahuliku hariduse omandamise ilma kohtute ja pideva eksistentsiaalse võitluse foonita, siis ohustame me oma riigi jätkusuutlikkust ja tulevikku. Täpselt nii see on.
Hetkel ettevalmistatav kaebus puudutab lapsevanemast üliõpilast, kellel oli enne eelmise aasta juulit õigus õppelaenu hüvitamisele. Varemalt on EÜL aidanud vormistada kaebust riigitöötaja õppelaenu hüvitamise küsimuses.
EÜL-i tubli tegevus üliõpilaste huvide eest seismisel on toonud liidu juurde kümneid tudengeid, kes on avaldanud valmidust riik kohtusse kaevata. Kui kohtuasjad jätkuvad ja EÜL jätkab oma hoolikat tegevust selles küsimuses, siis ilmselt tuleb neid tudengeid juurde ja juurde.
Hea, et üliõpilastel on kuhu pöörduda ja nad ei ole oma muredega päris omapead jäetud. Kahju on aga sellest, et olukord meie ühiskonnas sinnamaale lastud on. Tudengid on meie ühiskonna edasiviivaima osa tulevik ja eelkõige vajame me seda, et nad pühenduksid õppimisele. Kui aga riiklik poliitika on sundinud tudengid õppimise ja sageli ka töötamise kõrvalt aktiivselt kohtuskäimisega tegelema, siis on meil asjad ikka väga korrast ära.
Kui me ei suuda tagada tudengitele sellist õppekeskkonda, mis garanteeriks rahuliku hariduse omandamise ilma kohtute ja pideva eksistentsiaalse võitluse foonita, siis ohustame me oma riigi jätkusuutlikkust ja tulevikku. Täpselt nii see on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar