Paljudes maailma edumeelsetes riikides, kus majanduskriisiga on edukalt võideldud, on tehtud seda viisil, et raha oleks äritegemiseks jälle kättesaadav. Viljeldud on nullintressimäärade poliitikat, rahastatud on erinevaid abipakette, jaotatud on otsetoetusi jms.
Üheks oluliseks, kui mitte kõige olulisemaks, sammuks võitluses kriisiga on olnud meetmete tagamine selleks, et pangad asuksid uuesti ettevõtetele raha laenama. Kui äriprojektid leiavad taas piisaval määral rahastamist, siis tekivad töökohad, kasvavad sissetulekud ja elu läheb jälle käima. Kui äriprojektidest suur osa on ka uuenduslikud ja elujõulised, siis võib ühiskond kenasti jõuda uuele heaolu tasemele.
Samamoodi teistele riikidele ootab ka Eesti taastumist. Eesti majanduslangus on olnud üks järsemaid, kuid siiski tahame ka meie uuele kasvule suunduda. Meil on üle saja tuhande töötu, kes ootavad töökohti ja palju inimesi, kes ootavad uut piletit ühiskonda. Töökohad saavad vaid tekkida siis ja ainult siis, kui käivituvad äriprojektid ja neid rahastatakse.
Kuidas on meil lood äriprojektide rahastamisega? Kas on pangad ka Eesti majandust hooga uuele kasvule finantseerima asumas?
Postimees online toob täna ära informatsiooni sellest, et Swedbank vähendab laenuandmist Baltikumis. Swedbank oli eelmisel aastal 10,5 miljardi Rootsi krooni suuruses kahjumis ja seetõttu on otsustanud idasuunalisi riske vähendada. Meie jaoks tähendab see väiksemat juurdepääsu laenudele.
Seega täpselt vastupidine trend sellele, mida vajaksime oma majanduse uuele kasvule suunamiseks.
Me ei tea veel, kuidas hakkavad käituma teised pangad ja kui raske või kerge saab lähiaastatel Eesti ettevõtetel laenu saamine olema. Praegu on ainult õhus tundmus, et pangad meisse enam ei usu.
Swedbank käitub pangana kahtlemata õigesti. Kui Balti regioon on tootnud kahjumit, siis tuleb siinseid riske täpselt jälgida ja piirata. Vaevalt, et Swedbank piirab laenuandmist Baltikumis seetõttu, et on kade meie uue majanduskasvu peale.
Üheks oluliseks, kui mitte kõige olulisemaks, sammuks võitluses kriisiga on olnud meetmete tagamine selleks, et pangad asuksid uuesti ettevõtetele raha laenama. Kui äriprojektid leiavad taas piisaval määral rahastamist, siis tekivad töökohad, kasvavad sissetulekud ja elu läheb jälle käima. Kui äriprojektidest suur osa on ka uuenduslikud ja elujõulised, siis võib ühiskond kenasti jõuda uuele heaolu tasemele.
Samamoodi teistele riikidele ootab ka Eesti taastumist. Eesti majanduslangus on olnud üks järsemaid, kuid siiski tahame ka meie uuele kasvule suunduda. Meil on üle saja tuhande töötu, kes ootavad töökohti ja palju inimesi, kes ootavad uut piletit ühiskonda. Töökohad saavad vaid tekkida siis ja ainult siis, kui käivituvad äriprojektid ja neid rahastatakse.
Kuidas on meil lood äriprojektide rahastamisega? Kas on pangad ka Eesti majandust hooga uuele kasvule finantseerima asumas?
Postimees online toob täna ära informatsiooni sellest, et Swedbank vähendab laenuandmist Baltikumis. Swedbank oli eelmisel aastal 10,5 miljardi Rootsi krooni suuruses kahjumis ja seetõttu on otsustanud idasuunalisi riske vähendada. Meie jaoks tähendab see väiksemat juurdepääsu laenudele.
Seega täpselt vastupidine trend sellele, mida vajaksime oma majanduse uuele kasvule suunamiseks.
Me ei tea veel, kuidas hakkavad käituma teised pangad ja kui raske või kerge saab lähiaastatel Eesti ettevõtetel laenu saamine olema. Praegu on ainult õhus tundmus, et pangad meisse enam ei usu.
Swedbank käitub pangana kahtlemata õigesti. Kui Balti regioon on tootnud kahjumit, siis tuleb siinseid riske täpselt jälgida ja piirata. Vaevalt, et Swedbank piirab laenuandmist Baltikumis seetõttu, et on kade meie uue majanduskasvu peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar