Ühe maa toimetulek globaalses maailmas sõltub väga palju sellest, kui avatud on see konkreetne riik ülejäänud maailmale. Viimaste aastate majanduskriis on avatuse olulisust veel eriti päevakorda tõstnud.
Heaks näiteks on see, et isegi suures isolatsioonis ja enesekeskselt elav Põhja-Korea on otsustanud hakata aktiivsemalt oma riiki lubama USA turismigruppe. Postimees Online vahendab täna Financial Times’i analüüsi sellest, kuidas Põhja-Korea vajadus konverteeritava välisvaluuta – ehk siis antud juhul USA dollarite – järgi on muutmas riigi poliitikat selliselt, et piiratud maale on üha rohkem teretulnud ka väga vihatud USA kodanikud.
Põhja-Korea on äärmuslik näide, kuid tugevat aktiivsust oma riikide propageerimisel kohtab mujaltki. Näiteks CNN on meediakanal, mille vahendusel väga paljud riigid tutvustavad oma majandusi ja proovivad endale meelitada nii inimesi, ärilisi suhteid kui ka otseseid investeeringuid. Ida Euroopast on ennast väga veenvalt CNN-i vahendusel tutvustanud Poola, kuid ka paljud teised idaploki riigid. Aktiivne on ka Läti.
Oma maa reklaamimist ja täiendava rahvusvahelise atraktiivsuse taotlemist CNN-i vahendusel ei ole ära peljanud ka mitmed Lääne Euroopa riigid ning samuti väga rikkad naftamaad Araabia piirkonnast. Nad kõik peavad vajalikuks ennast maailmale tutvustada ja oma positsiooni seeläbi parandada üritada. Nad on huvitatud igast inimesest ja ettevõttest, kes või mis nende riiki siseneda ja seal tegutseda soovib.
Loomulikult on CNN üks paljudest kanalitest ja nimetatud riigid vähesed paljudest enda tuntuse nimel pingutavatest maadest. Mis on siinkohal ehk kõige olulisem: täna toimub väga halastamatu võitlus rahvusvahelise äri, raha ja inimeste endale meelitamise eest. Kes selles olelusvõitluses ellu jääb, see jääb.
Vaadates aga seda, kuivõrd paljud teised riigid oma tutvustamise ja avatuse pärast võitlevad, jääb mulje, et Eesti ei pea sellist valdkonda ehk piisaval määral oluliseks. Kahtlemata toimub Eestis olulisi üritusi (Tallinnas näiteks) ja Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises elus. Samas ei ole meie riigi puhul sellist edasipürgivat agressiivsust, nagu paljudel teistel maadel endale rahvusvahelise tuntuse saavutamisel.
Ehk peaksime siin mõtlema. Eesti on väike ühiskond ja meie roll maailmamajanduses sõltub eelkõige sellest, kuivõrd ennast näidata ja tutvustada suudame. Ka pikkisilmi oodatud välisinvesteeringud sõltuvad ju sellest. Ehk muutume aktiivsemaks ja avatumaks?
Heaks näiteks on see, et isegi suures isolatsioonis ja enesekeskselt elav Põhja-Korea on otsustanud hakata aktiivsemalt oma riiki lubama USA turismigruppe. Postimees Online vahendab täna Financial Times’i analüüsi sellest, kuidas Põhja-Korea vajadus konverteeritava välisvaluuta – ehk siis antud juhul USA dollarite – järgi on muutmas riigi poliitikat selliselt, et piiratud maale on üha rohkem teretulnud ka väga vihatud USA kodanikud.
Põhja-Korea on äärmuslik näide, kuid tugevat aktiivsust oma riikide propageerimisel kohtab mujaltki. Näiteks CNN on meediakanal, mille vahendusel väga paljud riigid tutvustavad oma majandusi ja proovivad endale meelitada nii inimesi, ärilisi suhteid kui ka otseseid investeeringuid. Ida Euroopast on ennast väga veenvalt CNN-i vahendusel tutvustanud Poola, kuid ka paljud teised idaploki riigid. Aktiivne on ka Läti.
Oma maa reklaamimist ja täiendava rahvusvahelise atraktiivsuse taotlemist CNN-i vahendusel ei ole ära peljanud ka mitmed Lääne Euroopa riigid ning samuti väga rikkad naftamaad Araabia piirkonnast. Nad kõik peavad vajalikuks ennast maailmale tutvustada ja oma positsiooni seeläbi parandada üritada. Nad on huvitatud igast inimesest ja ettevõttest, kes või mis nende riiki siseneda ja seal tegutseda soovib.
Loomulikult on CNN üks paljudest kanalitest ja nimetatud riigid vähesed paljudest enda tuntuse nimel pingutavatest maadest. Mis on siinkohal ehk kõige olulisem: täna toimub väga halastamatu võitlus rahvusvahelise äri, raha ja inimeste endale meelitamise eest. Kes selles olelusvõitluses ellu jääb, see jääb.
Vaadates aga seda, kuivõrd paljud teised riigid oma tutvustamise ja avatuse pärast võitlevad, jääb mulje, et Eesti ei pea sellist valdkonda ehk piisaval määral oluliseks. Kahtlemata toimub Eestis olulisi üritusi (Tallinnas näiteks) ja Eesti osaleb aktiivselt rahvusvahelises elus. Samas ei ole meie riigi puhul sellist edasipürgivat agressiivsust, nagu paljudel teistel maadel endale rahvusvahelise tuntuse saavutamisel.
Ehk peaksime siin mõtlema. Eesti on väike ühiskond ja meie roll maailmamajanduses sõltub eelkõige sellest, kuivõrd ennast näidata ja tutvustada suudame. Ka pikkisilmi oodatud välisinvesteeringud sõltuvad ju sellest. Ehk muutume aktiivsemaks ja avatumaks?
See oleks väga Eesti moodi, muutuda avatumaks ajal, mil arenenud riigid protektsionistlikumaks muutuvad (kuigi nad seda väga ei tunnista).
VastaKustutaInvestorid?
Keegi ei tule, et midagi Eestile juurde anda, tullakse, et siit midagi saada, kasumit enamasti ja kui asi hapuks kisub, lastakse jalga, järele jäävad varemed ja pankrotivara.