Esmaspäev on teinud nädalale väga külma alguse. Tundub, et majanduses on sama külm ja aina külmemaks läheb. Kui looduses tuleb paratamatult kevad ja see on ikkagi vaid loetud kuude kaugusel, siis majanduses nii vara soojaks ilmselt ei lähe.
Täna oli uudis, et detsembris oli töötuna arvel 92 221 inimest ehk umbes kolm korda rohkem, kui 2008. aasta detsembris. Aastaga töötuna arvel olevate inimeste hulk kolmekordistada on ikkagi saavutus omaette.
Postimees Online kirjutab, et 2009. aastal läks võlgade katteks müüki ligi kaks korda rohkem kinnisvara, kui 2008. aastal. 2007 oli sundmüüke pea kolm korda vähem, kui aastal 2009. Seega oleme sundmüükide kiirel tõusulainel. Kohtutäiturite väitel võlgnevaused suurenevad ja madalate kinnisvarahindade tõttu kaotavad nii laenuandjad kui laenuvõtjad. Ühed ei saa kogu raha tagasi, teised kaotavad oma kinnistud ja lisaks ka muu vara.
Vähenevad ka meie eksport ja import. Majandus jahtub või lausa jäätub. Vastavalt statistikaameti andmetele väliskaubanduse puudujääk väheneb, kuid väiksema väliskaubanduse mahu juures peabki ka puudjääk loogiliselt väiksem olema. Mingitki päikesekiirt näeksime alles siis, kui väliskaubandus ülejääki näitaks.
Ühesõnaga palju probleemset ja mitte midagi head. Valitsus lubab meile vähemalt eurot. Kui meie majandus aga euro nimel hävitatakse, mida me selle rahaga siis peale hakkame?
Täna oli uudis, et detsembris oli töötuna arvel 92 221 inimest ehk umbes kolm korda rohkem, kui 2008. aasta detsembris. Aastaga töötuna arvel olevate inimeste hulk kolmekordistada on ikkagi saavutus omaette.
Postimees Online kirjutab, et 2009. aastal läks võlgade katteks müüki ligi kaks korda rohkem kinnisvara, kui 2008. aastal. 2007 oli sundmüüke pea kolm korda vähem, kui aastal 2009. Seega oleme sundmüükide kiirel tõusulainel. Kohtutäiturite väitel võlgnevaused suurenevad ja madalate kinnisvarahindade tõttu kaotavad nii laenuandjad kui laenuvõtjad. Ühed ei saa kogu raha tagasi, teised kaotavad oma kinnistud ja lisaks ka muu vara.
Vähenevad ka meie eksport ja import. Majandus jahtub või lausa jäätub. Vastavalt statistikaameti andmetele väliskaubanduse puudujääk väheneb, kuid väiksema väliskaubanduse mahu juures peabki ka puudjääk loogiliselt väiksem olema. Mingitki päikesekiirt näeksime alles siis, kui väliskaubandus ülejääki näitaks.
Ühesõnaga palju probleemset ja mitte midagi head. Valitsus lubab meile vähemalt eurot. Kui meie majandus aga euro nimel hävitatakse, mida me selle rahaga siis peale hakkame?
Miks mitte püstidada suurejoonelist eesmärki hävitada euro, saaks millegagi ajalukkugi.:P
VastaKustutaPeab pime olema mitte nägemaks, et Eestit ootab lähiaastail räige defitsiit ja lisades eurotsoonile sisuliselt pankrotistuvaid riike, käib EUR alla. Mistõttu on enam kui kahtlane, et seda meile anda tahetakse.