Andrus Ansipi juhitud vähemusvalitsuse suutmatus tulla toime riigi juhtimisega on viinud täielikule kaosele ja hullumajale Riigikogus. Koalitsioon takistab küsimuste esitamist, päevakorrast võetakse välja algselt sinna pandud punkte, eelnõudele kaubeldakse toetust nagu turul – sina mulle, mina sulle põhimõttel, normiks on saamas erakorralised ja ööistungid. Kuhu me nii jõuame, on raske öelda.
10. juuni oli täpselt selline päev, nagu ülal kirjeldatud – meie istung lõppes täna hommikul 5:21. Ka minul oli seal oma roll. Nimelt osalesin aktiivselt küsimuste esitamises, aruteludes ja tegin ka kaks ettekannet. Just need ettekanded ma siinkohal ka ära toon:
Ettekanne 1: Investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 461 teemal on mul hea meelega võimalus sõna võtta juba teist korda. Nagu ma eelmises sõnavõtus selgitasin, on eelnõus sisalduva seadusse sisseviimine oluliselt vajalik. Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab alati häid eelnõusid!
Ja miks siis me toetame nimetatud eelnõu? Eelnõuga lahendatakse õigeid asju, mida Euroopa Liit meile on võimaldanud ja mida loodab ja mis aitavad kaasa meie majanduskeskkonna üldisele arengule. Eelnõu on samm edasi, mis võimaldab meil struktuurfondide rahasid lihtsamalt kasutada. Siiski on siinkohal oluline mainida, et eelnõuga seadusesse sisseviidavad muudatusi ei peaks teostama tehniliselt sellisel moel, kuidas valitsus täna neid probleeme lahendab. Me viime praktiliselt copy – paste´ga viide erinevasse seadusse muudatused, see tähendab laialipillutatuna paljude erinevate seaduste vahel.
Keskerakonna fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku, et oleks aeg koostada üks ja terviklik finantsjuhtimise seadus ja kõik vajalikud põhimõtted seal ka ära sätestada. See oleks hea ettevõtjatele, investoritele, kes peavad selle järgi elama, ja see oleks hea riigile, kes peaks jälgima seaduste täitmist. Sellega saaks hoida ka halduskulusid kokku. Kui reeglid on selged ja sätestatud ühes kohas, siis on meil võimalik ka jälgida, nende alusel tegevust läbi viia. Selleks, et saaks kiiremini ja efektiivsemalt kasutada struktuurfondi rahasid, on vaja muudatusi ka teistes seadustes, näiteks riigihanke seadus jne. jne.
Loodame, et järgmised õiguskeskkonda muudavad õigusaktid ei ole mõttetult keerulised ja investoreid peletavad ja jõuavad tunduvalt kiiremini meie laudadele. Ettevõtjad on Eestisse meil täna väga vaja, ja rohkem kui kunagi varem! Me peaksime tegema kõik selleks, et Eesti oleks ettevõtlusele atraktiivne keskkond! Et investorid tahaksin tulla siia ja tekiks välisraha sissevool, mis aitaks meil riiki arendada. Selline käitumine oleks täna ülivajalik, kuid meie valitsus liigub nüri järjekindlusega vastuvoolu ja surub siia saali üksteise järel üha Eestile kahjulikke eelnõusid.
Täiesti mõistmatuks jääb, et parempoolsed poliitikud, kes on meie ühetaolise tulumaksu kontekstis pidanud pikki loenguid sellest, kui oluline on arenguks teha majanduskeskkond lihtsustaks ja selgepiiriliseks, on asunud nüüd majanduskeskonda ülemääraselt keeruliseks ja arusaamatuks ajama. See on tüüpiline näide kuida smeie parempoolsed poliitikud räägivad ühte, aga tegelikult tegelevad hoopis muuga.
Samuti peaksime kiiremini suutma viia oma õigusaktid vastavusse Euroopa õigusloomega. Kujukas näide on ju seesama eelnõu! Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv muutis juba 5. septembril 2007. aastal nimetatud Euroopa direktiivi ja andis ka liikmesriigile tähtaja, et see viia kooskõlla, tähtaeg oli 21. märts 2009. Täna on aga juba 10. juuni 2009. Valitsusel oli piisavalt aega, et tegelda nimetatud direktiivi kooskõlla viimisega, aga kahjuks võttis see aega kohe mitu aastat. Võiks lihtsalt öelda, et valitsus ei tulnud nimetatud tööga toime. Seega on valitsus käesoleva eelnõuga demonstreerinud väga selgepiiriliselt oma suutmatust seadusi Euroopa Liidu direktiividega kooskõlla viia ja üldse riiki õiges suunas juhtida.
Eesti keskfraktsioon toetab eelnõu 461 SE, kuid paneb siiski südamele, et neid muudatusi on võimalik õigusloomesse viia märksa paremal viisil ja tunduvalt kiiremini. Me loodame, et ühisistung, mis toimus Riigikontrolli ja rahanduskomisjoni poolt, ja kus olid ministeeriumide õiguskantslerid, ja kus arutati struktuurfondide raha kasutamist, ja kus lubati tuua sellele eelnõule lisaks veel tunduvalt palju rohkem eelnõusid, et need lõpuks jõuaksid tunduvalt kiiremini ja paremini ja selgepiirilisemalt siia saali. Jõudu valitsusele-koalitsioonile! Aitäh!
Ettekanne 2: Riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu
Aitäh! Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu ei ole kooskõlas sellega, mida meie riik vajab majanduslangusest väljatulekuks ja edasise arengu tagamiseks. Eelnõu annab järgmise noahoobi meie valitsuse suutlikkusele ja riigi kui terviku elujõulisusele. Valitsus on läinud eelarve ohjeldamatu kärpimise teed: kärbitakse palju, kärbitakse kohtadest, mida tegelikult üldse puudutada ei tohiks.
Kuidagi ei saa nõus olla haigushüvitiste kärpimisega kärpimisega. Haigus ei ole laiskus, vaid õnnetus! Me vajame igat inimest meie ühiskonnas ja haiguste kiire võitmine on oluliseks eelduseks, et suudaksime edukalt tulevikule vastu minna.
Täiesti äärmuslikult vale on meie hariduspoliitika õõnestamine igal võimalikul viisil. Õppelaenude kustutamise kaotamine, üliõpilaste toetuste vähendamine. Eestile katastroofiliselt mõjuvaid eelarvekärpeid on selles eelnõus küllaga. Kõike ei ole mõtet siin saalis ette lugeda ja kõike me veel ei teagi, mida kolmandale lugemisele valitsus pakub.
Mida me siis teame? Valitsus on otsustamas minna käibemaksu tõstmise teed. Tõsta makse 20%. Samuti tõsta kütuseaktsiisi ja toetada ilmselt Roheliste keskkonnamaksude tõusu. See ei aita lahendada eelarve probleeme, kuna see kiirendab veelgi pankrottide levikut ja üldist maksujõuetust turul. Ettevõtjatel on täna niigi raske! Neid tuleks toetada, mitte neile täiendavalt kive kaela veeretada. Käibemaksu, kütuseaktsiiside tõstmine mitte ei too meile täiendavaid maksulaekumisi vaid toob hoopis kaasa üldise majandusaktiivsuse languse turul. Ja seega ka hoopis maksude laekumise vähenemise. Tee kaudsete maksude tõstmisele ja majanduse surmamisele ei ole lahendus meie tänastele probleemidele.
Üheks lahenduseks oleks kindlasti astmeline tulumaks. Eile avaldati uudis, et Läti kehtestab astmelise tulumaksu. Kas see oli IMF soovitus või tingimus, näitab aeg. Meil oleks ka viimane aeg seda teed minna või valitsus tõesti arvab, et meil ei tule enne mõistus pähe, kui oleme sama halvas seisus kui Läti. Valitsus peaks lõpuks aru saama sellest, et ka Eestis kehtivad klassikalised majandusseadused. Need seadused ütlevad, et buumi aegadel peab riik majanduse arengut pidurdama ja rasketel aegadel just majandust elavdama. Andrus Ansipi juhitud valitsus on käitunud täpselt vastupidiselt! Buumi ajal küttis valitsus hagu tulle, nagu suutis. Nüüd, kui valitsus peab majandust leevendama, aitamaks meil rasketel aegadel üle elada, tegeleme ohjeldamatu eelarvekärbete kärpimisega. Kus on täna valitsuse tugi meie ettevõtlusele läbi tellimuste? Kus on valitsuse stimlatsioonipaketid meie majandusele üldiselt? Neid ei ole ja praeguse valitsuse püsimise korral ei hakka ka kunagi tulema! Selle asemel me kärbime eelarvet ja võtame viimasegi toe meie ettevõtjatelt, töötajatelt, raskusse sattunud inimestelt.
Meie valitsuse käitumine majandusküsimustes on äärmuslikult lausliberaalne. Lineaarne – kui raha tuleb, siis kulutame, kui raha ei ole, siis kärbime eelarvet. Milleks on maailmas välja mõeldud majanduspoliitika? Eks ikka selleks, et riiki rasketel aegadel toetada ja arendada ja seda peaks tegema just valitsus, mitte Rootsi pangad, töötute armee või Euroopa ühisraha euro.
Valitsus on läinud täiel määral Eesti rahva eksitamise teed. Valitsus jätab mulje, et euro kehtestamise sildi all on lubatud ka meie majanduse põhjalaskmine. Kas valitsus selgitab, milleks on meile vaja eurot, kui selleks ajaks oleme kõik näljas, paljad või poolsurnud? Kuidas euro kehtestamine meid aitab, kui meie majandus on selleks ajaks lakanud eksisteerimast? Käesolev seaduseelnõu on täpselt üks särav näide sellest, kuidas meie valitsus meie majandust hävitab ja teeb seda euro kehtestamise sildi all.
Selle eelnõuga, nagu seda on 510 SE, oleme valinud Läti tee. Varsti sulgeme haiglad, koondame politseinikke, vähendame riigi funktsioone ja siis anname ennast välisrahastajate juhtida. Kui me võtame vastu 510 SE ja veel terve rea analoogseid seadusi, siis lakkab see saal siin varsti täiesti olemast. Me muutume lihtsalt normaalseteks kohatäitjateks. Ansipi valitsusel on selliseid meid hävitavaid seadusi varuks aga küllaga. Selles meil pole kahtlustki! Eelnõu 510 tegeleb otseselt riikliku eelarvepoliitika rikkumisega ja riigi maksevõimetuse tekitamisega. Seda eelnõu toetades sillutame otseselt teed majanduskollapsisse, mis toob kaasa krooni sunddevalveerimise, tahame me seda siin Riigikogus või mitte. Ja mitte 10-15%, vaid 30-50%. Valitsus peaks julgema täna otse välja öelda, mis on eelnõu 510 SE tagajärg. Kui koalitsiooni ja valtsuse liikmed ei ole mingil viisil nõus mõtlema Eesti rahva huvidele, kelle eurolaenude tasumise võimele eelnõu 510 SE poolt käivitub ahelreaktsioon, tuleb otse tuli peale.
Valitsusel oleks õigem tagasi astuda, ka see oleks täna parem lahendus kui Eesti riigi sirgjooneline põhjalaskmine. Vaadates 2009. aasta riigieelarve ümber toimunut ja toimuvat, tuleb olla ühesel seisukohal, et Eesti on jõudnud oma ajaloo suurima eelarvekriisi lävele. Tänasel valitsusel ei näi eelarvekriisi vastu suurt midagi olevat, sest ega nad kaua võimul ei püsi. Seega tuleb täna kokkukeedetud probleemide hulk ära süüa järgmisel ja märksa vastutustundlikumal valitsusel. Kuid vaatamata koalitsiooni äärmuslikule ükskõiksusele ja pahatahtlikkusele eelarveküsimustes ei saa nad ikka täiel määral aru, mida eelnõu 510 SE lõpuks kaasa toob. Meie riik ei ole milleski süüdi, et sellisel viisil karistada! Mina sellisel viisil seda eelnõu toetada ei saa.
