Tänane Äripäeva juhtkiri räägib sellest, et valimistel Indrek Tarandi poolt antud enam kui 100 000 häält viitavat sellele, et lisaks valitsevale kolmikliidule on valijad asunud ka protesti avaldama Keskerakonnale. Äripäev järeldab sellest, et sõltumata majanduskriisist ei soovi suur osa Eesti valijatest järsku pööret vasakule – valijad ei pea majanduskriisi lahenduseks Keskerakonna pakutavaid ideid, mis suurendavad riigi sekkumist ja võivad osutuda maksumaksjale suureks koormaks.
See, miks Indrek Tarand valimistel nii edukaks osutus, on leidnud paljude asjatundjate poolt viimastel päevadel põhjalikku käsitlust. See, et Indrek Tarandi suur häältesaak on otseseks või kaudseks viiteks Keskerakonna majanduspoliitika sobimatusest, on minu hinnangul Äripäeva poolt pisut meelevaldne ja argumenteerimata tõlgendus. Indrek Tarand ei ole majanduspoliitiline meede ja tema valimisedu ei saa kasutada alternatiivina ühe erakonna majanduspoliitikale.
Sisu analüüsides on Äripäeval kahtlemata õigus, et suuremad riigi kulutused võivad kaasa tuua suuremad maksud. Ideoloogiline küsimus seisneb selles, et millisel määral riik peaks täna majandusse sekkuma ja kui palju meie ettevõtlus tänases languses toetust vajaks. Paljud riigid on seisukohal, et riigid peavad tänases majanduskriisis etendama väga jõulist ja olulist rolli. Keskerakond jagab seda seisukohta. Ansipi valitsus on muidugi teises äärmuses.
Küsimus, kas Keskerakonna poliitika on ikka liigselt vasakpoolne? Kui vaadata Ameerika Ühendriikide viimase aja käitumist majanduse toetamisel, majandusse pumbatud rahasummasid, eelarvedefitsiidi suurust ja osutada tähelepanu asjaolule, et viimati natsionaliseeris USA valitsus midagi ei rohkemat ega vähemat, kui General Motorsi, siis selle kõrval on ka Keskerakonna kõige vasakpoolsemad ideed lausparempoolsed. Ajad muutuvad, standardid muutuvad.
See, miks Indrek Tarand valimistel nii edukaks osutus, on leidnud paljude asjatundjate poolt viimastel päevadel põhjalikku käsitlust. See, et Indrek Tarandi suur häältesaak on otseseks või kaudseks viiteks Keskerakonna majanduspoliitika sobimatusest, on minu hinnangul Äripäeva poolt pisut meelevaldne ja argumenteerimata tõlgendus. Indrek Tarand ei ole majanduspoliitiline meede ja tema valimisedu ei saa kasutada alternatiivina ühe erakonna majanduspoliitikale.
Sisu analüüsides on Äripäeval kahtlemata õigus, et suuremad riigi kulutused võivad kaasa tuua suuremad maksud. Ideoloogiline küsimus seisneb selles, et millisel määral riik peaks täna majandusse sekkuma ja kui palju meie ettevõtlus tänases languses toetust vajaks. Paljud riigid on seisukohal, et riigid peavad tänases majanduskriisis etendama väga jõulist ja olulist rolli. Keskerakond jagab seda seisukohta. Ansipi valitsus on muidugi teises äärmuses.
Küsimus, kas Keskerakonna poliitika on ikka liigselt vasakpoolne? Kui vaadata Ameerika Ühendriikide viimase aja käitumist majanduse toetamisel, majandusse pumbatud rahasummasid, eelarvedefitsiidi suurust ja osutada tähelepanu asjaolule, et viimati natsionaliseeris USA valitsus midagi ei rohkemat ega vähemat, kui General Motorsi, siis selle kõrval on ka Keskerakonna kõige vasakpoolsemad ideed lausparempoolsed. Ajad muutuvad, standardid muutuvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar