Tänane Eesti Päevaleht Online refereerib Rootsi majanduslehte Dagens Industri, mis kirjutab, et mitmed Swedbanki suuromanikud on otsustanud Baltikumi majandusseisu halvenemise tõttu oma osaluse Swedbankis kokku tõmmata. Rahaomanikud enam lihtsalt ei usalda Balti regiooni. Usaldus on niivõrd madal, et ei usuta ka oma enda panga toimetulekuvõimesse siin regioonis.
Millest siis nii madal usaldus meie regiooni vastu? Kas maailmamajanduse madalseisust? Maailmamajanduse madalseis ei ole millegipärast hävitanud usaldust sugugi mitte kõikide regioonide ja riikide vastu. Meie oleme usalduse kaotuses ikkagi nii mõneski mõttes esirinnas.
Eks ole selles süüdi ikka suures osas meie ise. Me ei ole suutnud välja tulla majanduspoliitikaga, mis arendaks meie riiki ja paneks ka teiste riikide analüütikud uskuma, et me suudame areneda. Senimaani on meie hoiak olnud selline, et nemad seal ei saa meie majandusedu olemusest lihtsalt aru. Võib olla ei saagi, kuid kui nad arvavad teisiti, ei saa meie nende raha enam kasutada. Ja kogu meie majandusmudel kukub kokku.
Ja küsimus siinkohal ei ole niivõrd selles, et kes on süüdi ja kes peaks vastutama, vaid selles, et kui väljastpoolt meisse enam ei usuta üldse, siis ei saa me ka enam välisinvesteeringuid ja siis ei hakata usinasti ostma ka meie tooteid ja teenuseid. Kuid just need kaks valdkonda on alustoed, millele me paneme lootuse, kui räägime meie majanduse taastumisest.
Ehk on siiski nii, et me ei saa välismaist usaldust kuritarvitada ja peaksime asuma ellu viima vastutustundlikku majanduspoliitikat. Parem hilja, kui mitte kunagi.
Millest siis nii madal usaldus meie regiooni vastu? Kas maailmamajanduse madalseisust? Maailmamajanduse madalseis ei ole millegipärast hävitanud usaldust sugugi mitte kõikide regioonide ja riikide vastu. Meie oleme usalduse kaotuses ikkagi nii mõneski mõttes esirinnas.
Eks ole selles süüdi ikka suures osas meie ise. Me ei ole suutnud välja tulla majanduspoliitikaga, mis arendaks meie riiki ja paneks ka teiste riikide analüütikud uskuma, et me suudame areneda. Senimaani on meie hoiak olnud selline, et nemad seal ei saa meie majandusedu olemusest lihtsalt aru. Võib olla ei saagi, kuid kui nad arvavad teisiti, ei saa meie nende raha enam kasutada. Ja kogu meie majandusmudel kukub kokku.
Ja küsimus siinkohal ei ole niivõrd selles, et kes on süüdi ja kes peaks vastutama, vaid selles, et kui väljastpoolt meisse enam ei usuta üldse, siis ei saa me ka enam välisinvesteeringuid ja siis ei hakata usinasti ostma ka meie tooteid ja teenuseid. Kuid just need kaks valdkonda on alustoed, millele me paneme lootuse, kui räägime meie majanduse taastumisest.
Ehk on siiski nii, et me ei saa välismaist usaldust kuritarvitada ja peaksime asuma ellu viima vastutustundlikku majanduspoliitikat. Parem hilja, kui mitte kunagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar