Täna on lastekaitsepäev. Lastele toimub täna kümneid üritusi ja kõik loodavad sealt leida ning nendega valmistada palju rõõmu. Lapsed on meie tulevik vaatamata valitsuskriisile, majanduslangusele ja valimiskaklusele.
Täna toimub ühtlasi ka aktiivne tegevus koalitsiooni moodustumise suunas. Jutt käib sellest, et kärbitakse palju, müüakse riigifirmad, tõstetakse käibemaksu. Kõik halvad käigud ja õõnestavad riigi jalgealust. Teiselt poolt vaadates ongi Eestil täna vaid halvad valikud. Milliseid neist langetada, see sõltub sellest, milline on maailmavaade ja kuidas plaanitakse Eestit edaspidiselt juhtida.
Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et varimajanduse õitseaeg on veel ees. Äripäev selgitab, et tavainimese seisukohalt vaadates ei olegi tegemist riigi petmisega, vaid lihtsalt naturaalmajandusega. Kui süüa ei ole ja raha on nii vähe, siis loomulikult ostad midagi kusagilt, kust ikka väga odavalt saab või hoopis vahetad toitu mingi muu kraami või teenuse vastu. Riik jääb paratamatult sellisest tehingust kõrvale.
Äripäev kirjeldab varimajanduse nõiaringi, kus riik saab vähem tulusid, selle tulemusena tõstab makse, kuid kõrgemad maksud jällegi ergutavad varimajandust uuele laienemisele. Üha kasvav varimajandus annab riigile üha vähem maksutulu ja seda sõltumata sellest, kuidas riik makse tõstab. Ja kuna varimajandus saavutab väga laia kandepinna, siis ei ole võimalik seda hallata ka maksuametnikel ja politseil. Lihtsalt ei jõua kõigiga sõdida.
Perspektiiv on nii must, et mis siis saama hakkab? Ega me juba olemegi selles spiraalis sees, et majandus kaugeneb üha enam regulatiivsetest normidest, mille täitmist oleme igapäevaselt vaikimisi eeldanud. Ainuke asi on proovida rääkida inimestega eetilistest väärtustest, aususest ja sellest, millist eeskuju anname me oma lastele ja kus me tahame, et meie lapsed elaksid. Kas me tahame oma lastele tulevikku majanduskollapsisse jäävas ja seadusi mitteaustavas Euroopa ääremaal või täisväärtuslikus ja kaasaegses arenenud Euroopa riigis. Siin ongi põhimõte millest peame juhinduma, kui on tahtmine kergema vastupanu teed minna. Pärast meid ei tule veeuputus.
Täna toimub ühtlasi ka aktiivne tegevus koalitsiooni moodustumise suunas. Jutt käib sellest, et kärbitakse palju, müüakse riigifirmad, tõstetakse käibemaksu. Kõik halvad käigud ja õõnestavad riigi jalgealust. Teiselt poolt vaadates ongi Eestil täna vaid halvad valikud. Milliseid neist langetada, see sõltub sellest, milline on maailmavaade ja kuidas plaanitakse Eestit edaspidiselt juhtida.
Äripäev kirjutab tänases juhtkirjas, et varimajanduse õitseaeg on veel ees. Äripäev selgitab, et tavainimese seisukohalt vaadates ei olegi tegemist riigi petmisega, vaid lihtsalt naturaalmajandusega. Kui süüa ei ole ja raha on nii vähe, siis loomulikult ostad midagi kusagilt, kust ikka väga odavalt saab või hoopis vahetad toitu mingi muu kraami või teenuse vastu. Riik jääb paratamatult sellisest tehingust kõrvale.
Äripäev kirjeldab varimajanduse nõiaringi, kus riik saab vähem tulusid, selle tulemusena tõstab makse, kuid kõrgemad maksud jällegi ergutavad varimajandust uuele laienemisele. Üha kasvav varimajandus annab riigile üha vähem maksutulu ja seda sõltumata sellest, kuidas riik makse tõstab. Ja kuna varimajandus saavutab väga laia kandepinna, siis ei ole võimalik seda hallata ka maksuametnikel ja politseil. Lihtsalt ei jõua kõigiga sõdida.
Perspektiiv on nii must, et mis siis saama hakkab? Ega me juba olemegi selles spiraalis sees, et majandus kaugeneb üha enam regulatiivsetest normidest, mille täitmist oleme igapäevaselt vaikimisi eeldanud. Ainuke asi on proovida rääkida inimestega eetilistest väärtustest, aususest ja sellest, millist eeskuju anname me oma lastele ja kus me tahame, et meie lapsed elaksid. Kas me tahame oma lastele tulevikku majanduskollapsisse jäävas ja seadusi mitteaustavas Euroopa ääremaal või täisväärtuslikus ja kaasaegses arenenud Euroopa riigis. Siin ongi põhimõte millest peame juhinduma, kui on tahtmine kergema vastupanu teed minna. Pärast meid ei tule veeuputus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar