Eile oli Prantsusmaal tänavatel üle 150 000 inimese. Probleemiks oli töötajate olukord ja eelkõige see, et millegipärast kiputakse maailma majanduskriis just töötajate kaela ajama. Prantsusmaal on viimase kolme kuu jooksul töökoha kaotanud 263 000 inimest ja kogu tööpuudus on 2.5 miljoni inimese kandis.
Prantslased on konkreetsel seisukohal, et maailma majanduse probleemid on kuidagi väga osavalt ikkagi lükatud töötajate kaela. Ka juuresoleval pildil toodud plakat – tõlkes: kriis see on nemad, lahendus see oleme meie – viitab otseselt sellele, et lahenduseks kriisile on seni olnud töötajate vallandamine. Samas väidavad prantslased sama loosungiga ka seda, et kriis on tulenenud just tööandjate ja valitsuse tegemattajätmistest, kuid kui hoida töötajaid, siis võiks just sellele lahenduse saada. Seega väga mitmetahuline ja sügav sõnum.
Prantsusmaad on hea jälgida seetõttu, et seal toimuvad asjad temperamentselt ja kohe öeldakse konkreetsete käikudega välja, mida ikkagi mõeldakse ja kuhu asjad näivad kalduvat. Tegelikult on ju Prantsusmaa probleem ka kogu Euroopa probleem ja mõnes mõttes ka kogu maailma probleem. Igas riigis on oma väike eripära, kuid töökohtadega on meil probleeme igal pool.
Mida sellest kõigest Eesti jaoks järeldada:
Esiteks, ka meil on lükatud majanduslanguse probleemid töötajate kaela. Vaatame, mis hakkab saama juulist. Praeguse valitsuse all midagi head loota ei ole ja seda vaatamata sellele, kui aktiivselt opositsioon ka töötajate eest sõdib. Viitsütikuga pomm tiksub.
Teiseks on oluline siiski ka tähelepanu osutada sellele, kui palju on täna töötuid arenenud Euroopa riikides. See arv on väga suur. Kui meie majandustõusu lootus on aga selles, et arenenud riigid taastuvad ja siis hakkavad meie käest ostma, siis tuleb arvestada ikkagi ka sellega, et enne, kui meile tööd andma hakatakse, lahendatakse oma probleemid. Seega üldiselt on arenenud riikides prevalveerivad meeleolud, et enne rakendatakse oma töötud ja siis mõeldakse Ida Euroopast mingite kaupade või teenuste ostmisele. Ühesõnaga – selle plaani realiseerimiseni läheb aastaid ja selline teiste taastumsiele lootev majandusarengu kava Eestis paikneb ikkagi nõrkadel jalgadel.
Prantslased on konkreetsel seisukohal, et maailma majanduse probleemid on kuidagi väga osavalt ikkagi lükatud töötajate kaela. Ka juuresoleval pildil toodud plakat – tõlkes: kriis see on nemad, lahendus see oleme meie – viitab otseselt sellele, et lahenduseks kriisile on seni olnud töötajate vallandamine. Samas väidavad prantslased sama loosungiga ka seda, et kriis on tulenenud just tööandjate ja valitsuse tegemattajätmistest, kuid kui hoida töötajaid, siis võiks just sellele lahenduse saada. Seega väga mitmetahuline ja sügav sõnum.
Prantsusmaad on hea jälgida seetõttu, et seal toimuvad asjad temperamentselt ja kohe öeldakse konkreetsete käikudega välja, mida ikkagi mõeldakse ja kuhu asjad näivad kalduvat. Tegelikult on ju Prantsusmaa probleem ka kogu Euroopa probleem ja mõnes mõttes ka kogu maailma probleem. Igas riigis on oma väike eripära, kuid töökohtadega on meil probleeme igal pool.
Mida sellest kõigest Eesti jaoks järeldada:
Esiteks, ka meil on lükatud majanduslanguse probleemid töötajate kaela. Vaatame, mis hakkab saama juulist. Praeguse valitsuse all midagi head loota ei ole ja seda vaatamata sellele, kui aktiivselt opositsioon ka töötajate eest sõdib. Viitsütikuga pomm tiksub.
Teiseks on oluline siiski ka tähelepanu osutada sellele, kui palju on täna töötuid arenenud Euroopa riikides. See arv on väga suur. Kui meie majandustõusu lootus on aga selles, et arenenud riigid taastuvad ja siis hakkavad meie käest ostma, siis tuleb arvestada ikkagi ka sellega, et enne, kui meile tööd andma hakatakse, lahendatakse oma probleemid. Seega üldiselt on arenenud riikides prevalveerivad meeleolud, et enne rakendatakse oma töötud ja siis mõeldakse Ida Euroopast mingite kaupade või teenuste ostmisele. Ühesõnaga – selle plaani realiseerimiseni läheb aastaid ja selline teiste taastumsiele lootev majandusarengu kava Eestis paikneb ikkagi nõrkadel jalgadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar