Tänane Äripäev Online vahendab Lätis maad võtvat seisukohta, et Läti saaks osade riigi funktsioonide üle parda viskamisega kokku hoida ligi 1.32 miljardit krooni. Läti riik täidab hetkel 844 funktsiooni, millest paljud ei ole üldse hädavajalikud.
Läti valik on lihtne, kas suuta eelarvet piisaval määral kärpida ja saada IMFilt kätte järgmine osa laenust või minna pankrotti. Pankrotti minekule eelneb või sellega kaasneb lati devalveerimine. Seega on Läti täna valiku ees, kas riik või raha. Kas säilitada riigi toimimine endises mahus ja minna lati devalveerimise teed või pakkida osad riigi funktsioonid kokku ja mitte devalveerida latti. Karm valik.
Läti on mõnes mõttes Eesti tulevik. Kui me ei suuda midagi kardinaalset ette võtta, siis Läti mudel näitab, kuhu võime jõuda. Ka meil on teemaks number üks riigieelarve. Kuidas küll selle tasakaalu saaks nii, et meie riik alles jääks, inimesed ei jääks oluliste teenusteta ja kõik saaksid edasi elada.
Seoses sellega oli mul Riigikogus võimalus kolmapäeval sõna võtta just riigieelarvet puudutavatel teemadel. Kuna teema on oluline, siis toon alljärgnevalt ära ka oma ettekande teksti.
Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Seaduseelnõu, mida me praegu arutame, võib lühidalt kokku võtta, on järjekordne majanduskriisi eelnõu. Tänase valitsuse otsuse tulemus on kaasa aidanud Eesti majanduslangusele ning on toonud kaasa aktsiisi laekumise vähenemise, mida järjepidevalt eelarvekriiside käes olev koalitsioon ei suuda mingil viisil üle elada. Parempoolne koalitsioon on sundseisus. Vaatamata valijatele antud lubadustele Eesti praktiliselt maksuparadiisi viia, on valitsus teinud vastupidiseid maksutõuse ja läinud soodustuste kärpimise teed.
Keskerakonna fraktsioon on eelnõu 511 SE vastu. Me ei näe võimalust selle toetamiseks. Valitsuskoalitsiooni majandus- ja maksupoliitika on viinud Eesti ummikseisu. Valitsus on näidanud üles ignorantsust ja ebapädevust maksuotsuste langetamisel. Selline olukord ei tohi jätkuda! Praeguste seadusemuudatustega see ummikseis Eestis süveneb ja majanduses alanud langus ei saa mingil viisil peatuda. Eelnõuga soovib valitsus muuta 15 erinevat seadust, mis on vastavalt eelnõu seletuskirjale tingitud erakorralisest olukorrast Eesti majanduses.
Olukord on meil tõepoolest erakorraline! Majanduslangus süveneb sellise tempoga, mida veel mõnda aega tagasi keegi ei suutnud ette kujutada. Küsimus on pigem selles, kas seaduseelnõus 511 SE toodud muudatused on ikka parim viis meie erakorralisele majanduslangusele reageerimiseks. Me vajaksime majanduse motiveerimist ja läbimõeldud majanduspoliitikat, mitte ei peaks majanduslangust laskma kinni maksta kõige nõrgematel. Keskerakonna fraktsioon on eelnõud põhjalikult analüüsinud ja leidnud seal väga olulisi seadusemuudatusi, millega kuidagi võimalik nõus olla ei saa. Tegelikult on vale kogu koalitsiooni poolt pakutav vaatenurk ja see ei ole meie hinnangul õige lähenemine meie tänaste majandusprobleemide lahendamisele. Peatuksin aga eelkõige siinkohal nendel aspektidel, mis kõige rohkem silma riivavad ning meie majandusele ja Eesti ühiskonnale üldse suuremal määral kahju teha võivad.
Esimene teema on aktsiisiteema. Kütuseaktsiisi tõstmine mõjutab väga negatiivselt meie majandust tervikuna. Langusest väljatulekuks vajame konkurentsivõimelist tootmisest. Üks konkurentsivõime võtmekomponente meie tänast majandusstruktuuri ja sihtturge arvestades on kindlasti hind. Kütus on oluliseks otsuseks või kaudseks sisenemiseks enamusele meie majandusele. Kütuse hinna tõstmise läbi aktsiisimaksu tõstmine saeb täpselt sedasama oksa, kus me täna istume ja millelt loodame majanduskasvu vilju saama hakata. Tõstes kütuseaktsiisi annab valitsus meie majandusele täiendava surmahoobi! See on viimane asi, mida me võiksime täna üldse teha.
Tubakaaktsiisi võib üldjoontes tõsta, kuid leiame, et see võiks tuua ka varasemaks. Kuid kahjuks tänase Andrus Ansipi juhitav valitsuse, politsei ja maksuametnike personali töötasupoliitika tulemusena on probleemid salaalkoholiga ja salasigarettidega niigi tõusnud. Ilmselt ei ole Ansipi valitsus varimajanduse haldamisega hakkama saanud. Aktsiise tõstes peame seda silmas pidama, et eesmärk on maksutulude tekkimine, mitte varimajanduse arendamine. Keskerakond on veendunud, et Ansipi valitsus ei suuda toime tulla varimajanduse ohjeldamisega.
Kindlasti oleme vastu matusetoetuste kaotamisele, millega riik loodab saada 20 miljonit krooni. See 20 miljonit ei päästa täna meie majandust, kuid on noahoop selga paljudele inimestele, keda on tabanud üks kõige hullemaid asju üldse, mis inimesega saab juhtuda – lähedase kaotus.
Eelnõu soovib vähendada riiklikku koolitustellimust ülikoolidele, hoida kokku 45 miljonit krooni. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda. Hariduspoliitika on kõige alus ja praktilisem ja ainuke lootus üldse, majanduskriisi ajal tuleb haridusse investeerida, mitte sealt kokku hoida. Ka praegusse koalitsiooni kuuluvate parteide esindajad on rääkinud hariduse tähtsusest – miks siis täna süüakse oma sõnu!? Samamoodi puudutab haridust õppelaenude kasutamise kaotamine, õpilaskodu toetuse vähendamine ja üliõpilaste toetuse vähendamine. Riik säästab hariduspoliitika prügikasti viskamise pealt vaid mõned miljonid, see ei kata tänaseid puuduvaid miljardeid mitte mingil arvestataval määral. Miks anda ühiskonnale signaal, et kanname hariduse maha? Miks anname kõikidele noortele signaali, et haridus tuleb omandada välismaal, sest Eesti riik haritud noortest ei hooli, neid ei toeta ja juba olemasolevate toetuste osas murrab sõna?
Täna peaksime kas või IMF-i poole pöörduma ja leidma lisavahendid haridusele, et meil saaks üldse tekkida konkurentsivõimeline ja teadmistepõhine majandus. Meil on täna ettepanek kehtestada astmeline tulumaks või vähemalt tõsta tulumaksu. Riigi tulumaksusüsteem peab muutuma kaasaegsemaks. Me ei saa enam palmisaartele omaste maksuparadiisi mudelitega edasi liikuda. Ükskõik kui meeltmööda see teatud huvigruppidele ei oleks, Eesti rahva enamus vajab seda, et meil oleks oma riik ja riik suudaks oma rahvast kaitsta nii majanduskriisi tingimustes kui ka muude olukordade puhul. Võtkem eeskuju arenenud riikidest ja saagem lõpuks iseseisvaks riigiks!
Eelnõud iseloomustades on oluline siiski rõhutada, et maksulaekumised tulenevad meie majanduse seisust. Eesti majandus on täna kiiresti elustamist vajavas olukorras, mis peab olema tänase koalitsiooni esimene ülesanne. Me võime siin saalis vaielda ja arutada selle üle, milliseid makse tõsta ja kas toetused on vajalikud või mitte. Kui valitsus ei alusta majanduse sisulise stimuleerimisega, siis me oleme varsti jälle ringiga siinsamas tagasi. See tähendab, et varsti on meil laudadel uus seaduseelnõu, kus tõstame täiendavalt aktsiise, kaotame täiendavalt toetusi ja see on juba allakäiguspiraal.
Keskerakonna sõnum valitsusele on, et hakata lõpuks majanduses toimuvat lahtiste silmadega vaatama ja saama aru sellest, et võidelda ei tule mitte niivõrd tagajärgedega, kuivõrd põhjustega. Tagajärgedega võitlus on ajutine leevendus ja aja võtmine, et kõrvaldada allakäigu põhjused. Kuid kui me põhjusteni kunagi ei jõua, siis ei hakka ka meie riigis elu ülesmäge minema. Eesti rahvas oleks väga tänulik, kui valitsus saaks lõpuks aru, mille tõttu me tänasesse seisu oleme jõudnud, ja võtaks midagi ette meie majanduskeskkonna tugevdamiseks.
Keskerakonna fraktsioon leiab, et Eesti vajab seadust, mis aitab majanduse jalule tõsta. Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelnõu, mis on vastuolus põhiseadusega, mis süvendab majanduskriisi ja pärsib ettevõtlust. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 511 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!
Läti valik on lihtne, kas suuta eelarvet piisaval määral kärpida ja saada IMFilt kätte järgmine osa laenust või minna pankrotti. Pankrotti minekule eelneb või sellega kaasneb lati devalveerimine. Seega on Läti täna valiku ees, kas riik või raha. Kas säilitada riigi toimimine endises mahus ja minna lati devalveerimise teed või pakkida osad riigi funktsioonid kokku ja mitte devalveerida latti. Karm valik.
Läti on mõnes mõttes Eesti tulevik. Kui me ei suuda midagi kardinaalset ette võtta, siis Läti mudel näitab, kuhu võime jõuda. Ka meil on teemaks number üks riigieelarve. Kuidas küll selle tasakaalu saaks nii, et meie riik alles jääks, inimesed ei jääks oluliste teenusteta ja kõik saaksid edasi elada.
Seoses sellega oli mul Riigikogus võimalus kolmapäeval sõna võtta just riigieelarvet puudutavatel teemadel. Kuna teema on oluline, siis toon alljärgnevalt ära ka oma ettekande teksti.
Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Seaduseelnõu, mida me praegu arutame, võib lühidalt kokku võtta, on järjekordne majanduskriisi eelnõu. Tänase valitsuse otsuse tulemus on kaasa aidanud Eesti majanduslangusele ning on toonud kaasa aktsiisi laekumise vähenemise, mida järjepidevalt eelarvekriiside käes olev koalitsioon ei suuda mingil viisil üle elada. Parempoolne koalitsioon on sundseisus. Vaatamata valijatele antud lubadustele Eesti praktiliselt maksuparadiisi viia, on valitsus teinud vastupidiseid maksutõuse ja läinud soodustuste kärpimise teed.
Keskerakonna fraktsioon on eelnõu 511 SE vastu. Me ei näe võimalust selle toetamiseks. Valitsuskoalitsiooni majandus- ja maksupoliitika on viinud Eesti ummikseisu. Valitsus on näidanud üles ignorantsust ja ebapädevust maksuotsuste langetamisel. Selline olukord ei tohi jätkuda! Praeguste seadusemuudatustega see ummikseis Eestis süveneb ja majanduses alanud langus ei saa mingil viisil peatuda. Eelnõuga soovib valitsus muuta 15 erinevat seadust, mis on vastavalt eelnõu seletuskirjale tingitud erakorralisest olukorrast Eesti majanduses.
Olukord on meil tõepoolest erakorraline! Majanduslangus süveneb sellise tempoga, mida veel mõnda aega tagasi keegi ei suutnud ette kujutada. Küsimus on pigem selles, kas seaduseelnõus 511 SE toodud muudatused on ikka parim viis meie erakorralisele majanduslangusele reageerimiseks. Me vajaksime majanduse motiveerimist ja läbimõeldud majanduspoliitikat, mitte ei peaks majanduslangust laskma kinni maksta kõige nõrgematel. Keskerakonna fraktsioon on eelnõud põhjalikult analüüsinud ja leidnud seal väga olulisi seadusemuudatusi, millega kuidagi võimalik nõus olla ei saa. Tegelikult on vale kogu koalitsiooni poolt pakutav vaatenurk ja see ei ole meie hinnangul õige lähenemine meie tänaste majandusprobleemide lahendamisele. Peatuksin aga eelkõige siinkohal nendel aspektidel, mis kõige rohkem silma riivavad ning meie majandusele ja Eesti ühiskonnale üldse suuremal määral kahju teha võivad.
Esimene teema on aktsiisiteema. Kütuseaktsiisi tõstmine mõjutab väga negatiivselt meie majandust tervikuna. Langusest väljatulekuks vajame konkurentsivõimelist tootmisest. Üks konkurentsivõime võtmekomponente meie tänast majandusstruktuuri ja sihtturge arvestades on kindlasti hind. Kütus on oluliseks otsuseks või kaudseks sisenemiseks enamusele meie majandusele. Kütuse hinna tõstmise läbi aktsiisimaksu tõstmine saeb täpselt sedasama oksa, kus me täna istume ja millelt loodame majanduskasvu vilju saama hakata. Tõstes kütuseaktsiisi annab valitsus meie majandusele täiendava surmahoobi! See on viimane asi, mida me võiksime täna üldse teha.
Tubakaaktsiisi võib üldjoontes tõsta, kuid leiame, et see võiks tuua ka varasemaks. Kuid kahjuks tänase Andrus Ansipi juhitav valitsuse, politsei ja maksuametnike personali töötasupoliitika tulemusena on probleemid salaalkoholiga ja salasigarettidega niigi tõusnud. Ilmselt ei ole Ansipi valitsus varimajanduse haldamisega hakkama saanud. Aktsiise tõstes peame seda silmas pidama, et eesmärk on maksutulude tekkimine, mitte varimajanduse arendamine. Keskerakond on veendunud, et Ansipi valitsus ei suuda toime tulla varimajanduse ohjeldamisega.
Kindlasti oleme vastu matusetoetuste kaotamisele, millega riik loodab saada 20 miljonit krooni. See 20 miljonit ei päästa täna meie majandust, kuid on noahoop selga paljudele inimestele, keda on tabanud üks kõige hullemaid asju üldse, mis inimesega saab juhtuda – lähedase kaotus.
Eelnõu soovib vähendada riiklikku koolitustellimust ülikoolidele, hoida kokku 45 miljonit krooni. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda. Hariduspoliitika on kõige alus ja praktilisem ja ainuke lootus üldse, majanduskriisi ajal tuleb haridusse investeerida, mitte sealt kokku hoida. Ka praegusse koalitsiooni kuuluvate parteide esindajad on rääkinud hariduse tähtsusest – miks siis täna süüakse oma sõnu!? Samamoodi puudutab haridust õppelaenude kasutamise kaotamine, õpilaskodu toetuse vähendamine ja üliõpilaste toetuse vähendamine. Riik säästab hariduspoliitika prügikasti viskamise pealt vaid mõned miljonid, see ei kata tänaseid puuduvaid miljardeid mitte mingil arvestataval määral. Miks anda ühiskonnale signaal, et kanname hariduse maha? Miks anname kõikidele noortele signaali, et haridus tuleb omandada välismaal, sest Eesti riik haritud noortest ei hooli, neid ei toeta ja juba olemasolevate toetuste osas murrab sõna?
Täna peaksime kas või IMF-i poole pöörduma ja leidma lisavahendid haridusele, et meil saaks üldse tekkida konkurentsivõimeline ja teadmistepõhine majandus. Meil on täna ettepanek kehtestada astmeline tulumaks või vähemalt tõsta tulumaksu. Riigi tulumaksusüsteem peab muutuma kaasaegsemaks. Me ei saa enam palmisaartele omaste maksuparadiisi mudelitega edasi liikuda. Ükskõik kui meeltmööda see teatud huvigruppidele ei oleks, Eesti rahva enamus vajab seda, et meil oleks oma riik ja riik suudaks oma rahvast kaitsta nii majanduskriisi tingimustes kui ka muude olukordade puhul. Võtkem eeskuju arenenud riikidest ja saagem lõpuks iseseisvaks riigiks!
Eelnõud iseloomustades on oluline siiski rõhutada, et maksulaekumised tulenevad meie majanduse seisust. Eesti majandus on täna kiiresti elustamist vajavas olukorras, mis peab olema tänase koalitsiooni esimene ülesanne. Me võime siin saalis vaielda ja arutada selle üle, milliseid makse tõsta ja kas toetused on vajalikud või mitte. Kui valitsus ei alusta majanduse sisulise stimuleerimisega, siis me oleme varsti jälle ringiga siinsamas tagasi. See tähendab, et varsti on meil laudadel uus seaduseelnõu, kus tõstame täiendavalt aktsiise, kaotame täiendavalt toetusi ja see on juba allakäiguspiraal.
Keskerakonna sõnum valitsusele on, et hakata lõpuks majanduses toimuvat lahtiste silmadega vaatama ja saama aru sellest, et võidelda ei tule mitte niivõrd tagajärgedega, kuivõrd põhjustega. Tagajärgedega võitlus on ajutine leevendus ja aja võtmine, et kõrvaldada allakäigu põhjused. Kuid kui me põhjusteni kunagi ei jõua, siis ei hakka ka meie riigis elu ülesmäge minema. Eesti rahvas oleks väga tänulik, kui valitsus saaks lõpuks aru, mille tõttu me tänasesse seisu oleme jõudnud, ja võtaks midagi ette meie majanduskeskkonna tugevdamiseks.
Keskerakonna fraktsioon leiab, et Eesti vajab seadust, mis aitab majanduse jalule tõsta. Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelnõu, mis on vastuolus põhiseadusega, mis süvendab majanduskriisi ja pärsib ettevõtlust. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 511 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar