Möödunud nädalal hakati rääkima sellest, et Eesti praeguses kriisiolukorras oleks mõistlik kroon devalveerida ja kõik laenud kroonipõhiseks muuta. Asjaliku kommentaari sellel teemal avaldab täna ka Äripäev Online.
Inimestele, kes igapäevaselt majandusega kokku ei puutu, kõlab kogu see soovitus pisut keeruliselt, kuid tegelikult on idee väga lihtne. Nimelt on meil Eestis väga palju laenuvõtjaid, kelle laenud on ju tegelikult eurodes ja kui kroon devalveeritaks – ehk krooni väärtus väheneks – siis kasvaks laenumakse kohe momentaalselt ja palju. Täna meil maksejõuetused niigi suurenevad ja töökohad kaovad. Mis saab aga siis, kui kõigele sellele lisaks kasvaksid üleöö ja palju inimeste laenumaksed.
Keegi ei tea, milliseks sellisel puhul olukord täpselt kujuneks, kuid kujuneks väga hulluks – sellega on tegelikult nõu kõik, kes asjast aru saavad. Ilmselt tekiks senise Eesti ajaloo üks kõige suurem inimeste vaesumise ja varade kaotamise laine. Seda ei vaja ei need, kes löögi alla satuksid ja ka need, kes kaugemalt seda pealt vaataksid. Selline asi mõjutaks meie majandust tervikuna – kõiki, kes me siin riigis elame.
Nüüd ongi lahendus, muuta eurolaenud kroonideks. Teha seda seadusega. Pangad saaksid küll väikese kaotuse osaliseks, kuid nemad tulevad sellest välja. Inimesed pääseksid devalveerimise korral varade kaotusest – pigem nende maksevõime hoopis suureneks. Loogika selles, et devaleveerimine paneb riigis sageli raha rohkem liikuma, tekivad tagasi töökohad jne.
Devalveerimine? Räägitud ju on, et seda ei tule? Paljugi, mis räägitakse. Tänane Eesti Päevaleht näiteks kirjutab pikalt sellest, kuidas meie valitsusnägelus paratamatult devalveerimiseni viib. Majandusnumbrid räägivad tegelikult sama keelt. Majanduses kehtivad omad reeglid sõltumata sellest, kuidas me sõnades neid väänata sooviksime.
Ühesõnaga oleme ajaloolise hetke ees. Täna oleks poliitikutel võimalik astuda sisuline samm meie laenuvõtjate ja kogu meie majanduse kaitseks. Kui me võtaksime julguse kokku ja teeksime selle ära, siis oleks suur osa ühiskonnast meile tänulik - ometi öeldaks, et seekord tegi Toompea ka sisulise ja vajaliku sammu Eesti heaks. Kui me aga ei tee seda, siis oleme ilmselt ühel päeval väga ränkade tagajärgedega silmitsi.
Inimestele, kes igapäevaselt majandusega kokku ei puutu, kõlab kogu see soovitus pisut keeruliselt, kuid tegelikult on idee väga lihtne. Nimelt on meil Eestis väga palju laenuvõtjaid, kelle laenud on ju tegelikult eurodes ja kui kroon devalveeritaks – ehk krooni väärtus väheneks – siis kasvaks laenumakse kohe momentaalselt ja palju. Täna meil maksejõuetused niigi suurenevad ja töökohad kaovad. Mis saab aga siis, kui kõigele sellele lisaks kasvaksid üleöö ja palju inimeste laenumaksed.
Keegi ei tea, milliseks sellisel puhul olukord täpselt kujuneks, kuid kujuneks väga hulluks – sellega on tegelikult nõu kõik, kes asjast aru saavad. Ilmselt tekiks senise Eesti ajaloo üks kõige suurem inimeste vaesumise ja varade kaotamise laine. Seda ei vaja ei need, kes löögi alla satuksid ja ka need, kes kaugemalt seda pealt vaataksid. Selline asi mõjutaks meie majandust tervikuna – kõiki, kes me siin riigis elame.
Nüüd ongi lahendus, muuta eurolaenud kroonideks. Teha seda seadusega. Pangad saaksid küll väikese kaotuse osaliseks, kuid nemad tulevad sellest välja. Inimesed pääseksid devalveerimise korral varade kaotusest – pigem nende maksevõime hoopis suureneks. Loogika selles, et devaleveerimine paneb riigis sageli raha rohkem liikuma, tekivad tagasi töökohad jne.
Devalveerimine? Räägitud ju on, et seda ei tule? Paljugi, mis räägitakse. Tänane Eesti Päevaleht näiteks kirjutab pikalt sellest, kuidas meie valitsusnägelus paratamatult devalveerimiseni viib. Majandusnumbrid räägivad tegelikult sama keelt. Majanduses kehtivad omad reeglid sõltumata sellest, kuidas me sõnades neid väänata sooviksime.
Ühesõnaga oleme ajaloolise hetke ees. Täna oleks poliitikutel võimalik astuda sisuline samm meie laenuvõtjate ja kogu meie majanduse kaitseks. Kui me võtaksime julguse kokku ja teeksime selle ära, siis oleks suur osa ühiskonnast meile tänulik - ometi öeldaks, et seekord tegi Toompea ka sisulise ja vajaliku sammu Eesti heaks. Kui me aga ei tee seda, siis oleme ilmselt ühel päeval väga ränkade tagajärgedega silmitsi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar