27. mai 2009

Tööjõukvaliteedilt kaotame juba ka Egiptusele – millest üldse räägime?


Prantsuse ajaleht Le Monde avaldas pikema kirjutise sellest, kuidas Ida-Euroopa riigid ei ole enam vaadeldavad tootmisüksuste paigutamise asukohana. Ida-Euroopa riigid kaotavad oma atraktiivsuses oluliselt sellistele maadele (samas regioonis) nagu Maroko, Tuneesia, Egiptus ja Jordaania. Le Monde mitte ainult ei avalda mõtteid, vaid viitab ametlikule teadusuuringule, mis võimaldas sellistele järeldustele jõuda. Seega ei ole tegemist lihtsalt kadedusega Eesti ja teiste Ida-Euroopa riikide aadressil.

Kui Pariisist vaadata, siis pole tootmise paigutamine Eestisse sugugi mitte lähem, kui näiteks Marokosse, Tuneesiasse või Egiptusesse. Seega Lääne-Euroopa mõistes me tõepoolest konkureerime Vahemere piirkonna maadega. Eestis me oleme harjunud analüüsima selliselt, et: „Hiinas on küll odavam, kuid Eesti on lähemal – seega Eesti on konkurentsis.” Me ei ole harjunud võrdlema Eestit kui asukohta ja Tuneesiat kui asukohta. Ilmselt oleme mõned konkurendid kahe silma vahele jätnud.

Le Monde leiab paar sõna ka konkreetselt Eesti jaoks. Nimelt kirjutatakse loos, kuidas Egiptuse tööjõud on parem kvaliteedilt, kättesaadavuselt ja muudelt parameetritelt, kui Eesti tööjõud. Seda kinnitab uuring. Egiptuse ülekaal on kaalukas ja vahe kahe maa tööjõu kvaliteedi vahel on ülisuur – selline on seisukoht.

Me võime ennast muidugi lohutada, et prantslased on lihtsalt midagi sassi ajanud, uuring on kahtlase väärtusega ja kindlasti on ka Pariisis suur hulk kadedust meie eduka majandusarengu aadressil. Kuid kus suitsu seal tuld. Ometigi on millegipärast sellistele järeldustele tuldud.

Et midagi müüa, selleks peab olema kaup. Eesti kaup on meie töötajad. Kaup peab olema kvaliteetne, sest muidu keegi ei osta. Kahjuks on turul nii, et müügi otsustab see osa kvaliteedist, mida klient tunnetab, mitte see osa, mida klient ei tunneta või mis oleks absoluutne tõde. Seega kui ka Eesti töötajad on parimad maailmas, kuid keegi sellest midagi ei tea, siis on sellest vähe kasu. Maailm teab, et Egiptuses on paremad töötajad. Maailm otsustab selle järgi, mis info on temani jõudnud.

Meie riigi edasised väljavaated sõltuvad ikkagi sellest, mida ja kellele suudame müüa – eksportida. Kui meist on maailmas täpselt sellised arvamused, siis on meil raske saada tellimusi ja luua vundamenti edasiseks arenguks. Ehk peaksime ikka natuke oma enesekesksuse faktorit vähendama, peeglisse vaatama ja tegema midagi enda arengu tagamiseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar