Tarbija24.ee kirjutab täna, et Kuressaare Auriga keskuse taga asuvate prügikastide juures toimub sööki hankivate inimeste vahel võitlus toidu hankimise nimel. Sinna viskab oma realiseerimistähtaja ületanud toidu Rimi kauplus.
Toitu käivad seal hankimas erinevad inimesed. Mõned täiesti korralikult riides. Osad tulevad kohale kalapäeval jalgratastega, teised lausa autodega. Isegi suurte maasturitega tullakse. Mõned otsivad ainult äravisatud punast kala, teised midagigi, et ellu jääda. Kohati jääb mulje toiduotsijate vahel välja kujunenud organiseeritud tegevusest ja lausa hierarhiast.
See nimetatud koht ei ole Eestis kahjuks ainuke taoline. Neid on veel ja aktiivsus prügikastitoidu otsimisel suureneb. Paljud kauplused lukustavad oma prügikaste, kuid kaua need lukudki peavad. Ja kaua riik suudab neid inimesi, kes prügikastis toitu otsivad, vangi panna.
Tegemist on sümptomiga, mis näitab, et riigis on asjad iga päevaga üha rohkem paigast ära. Vabamajandus on viis juhtida oma ellujäämist parimal viisil, mille peale inimene tuleb. Riigile üldjuhul loota ei saa. Täpselt selline olukord on tekkinud kaubanduskeskuste prügikastide ümber. Kui need inimesed seal, olgu maasturiga või ilma, omaksid sotsiaalset kindlustatust, saaksid minna poodi oma toitu ostma, siis nad ei otsiks seda prügikastist. Maasturiga inimesed kindlasti läheksid poodi, sest nende jaoks on prügikast ikkagi hädalahendus, mitte aastaid välja kujunenud elustiil.
Tuleks silmad avada, mis meie ümber toimub ja tegutsema asuda.
Toitu käivad seal hankimas erinevad inimesed. Mõned täiesti korralikult riides. Osad tulevad kohale kalapäeval jalgratastega, teised lausa autodega. Isegi suurte maasturitega tullakse. Mõned otsivad ainult äravisatud punast kala, teised midagigi, et ellu jääda. Kohati jääb mulje toiduotsijate vahel välja kujunenud organiseeritud tegevusest ja lausa hierarhiast.
See nimetatud koht ei ole Eestis kahjuks ainuke taoline. Neid on veel ja aktiivsus prügikastitoidu otsimisel suureneb. Paljud kauplused lukustavad oma prügikaste, kuid kaua need lukudki peavad. Ja kaua riik suudab neid inimesi, kes prügikastis toitu otsivad, vangi panna.
Tegemist on sümptomiga, mis näitab, et riigis on asjad iga päevaga üha rohkem paigast ära. Vabamajandus on viis juhtida oma ellujäämist parimal viisil, mille peale inimene tuleb. Riigile üldjuhul loota ei saa. Täpselt selline olukord on tekkinud kaubanduskeskuste prügikastide ümber. Kui need inimesed seal, olgu maasturiga või ilma, omaksid sotsiaalset kindlustatust, saaksid minna poodi oma toitu ostma, siis nad ei otsiks seda prügikastist. Maasturiga inimesed kindlasti läheksid poodi, sest nende jaoks on prügikast ikkagi hädalahendus, mitte aastaid välja kujunenud elustiil.
Tuleks silmad avada, mis meie ümber toimub ja tegutsema asuda.
Helsingis korjavad prügikastidest toitu juba aastaid. Osa teevad seda lausa pöhimötte pärast, mitte et raha ei oleks osta. Isegi blogid/foorumid on selle kohta. Vaata näiteks: http://dyykkarit.net/phpBB2/index.php
VastaKustutavälismaailmas on see trend aastaid populaarne olnud. Öövarjus käivad noored poodide konteinereid revideerimas (seadusega on see keelatud). Leiud on hämmastavad, ise söönud ja jagatakse ka kodututele. Küsimus on MIKS visatakse toit prügikasti?
VastaKustutahttp://en.wikipedia.org/wiki/Dumpster_diving