Eesti ettevõtluspoliitika rakenduslik kava „Made in Estonia” ehk Partsi päästeplaan näeb ühe olulise komponendina ette sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist. Kuna Eestis on tööjõud väidetavalt rohkem maksustatud, kui paljudes konkureerivates riikides, siis väärib sotsiaalmaksu ülempiiri seadmine Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul sügavamat analüüsi.
Sellest loogikast tuleb välja, et kui ühelt healt tasemelt võib inimestele taevasse tõusvaid palku maksta ilma riigile täiendavaid makse tastumata, siis aitab see meie majandust käima saada. Kui riik oma õigustatud maksuosast ilma jääb, siis on rahvusvaheline üldsus väidetavalt huvitatud Eestisse kõrgepalgalisi töökohti looma.
Võib olla tõesti tooks selline lähenemine Eestisse mõned investorid, kes looksid siia mõned töökohad. Raske hinnata enne, kui pole praktikas proovitud.
Samas, kui läheneda teemale teiselt poolt, siis maailmas on palju saarekesi ja kaugeid vähearenenud riike, kus tööjõud on praktselt maksustamata jäetud või on võimalikud juriidilised kombinatsioonid, kus tööjõukulu ei ole suur. Huvitav on aga täheldada, et maailma üldsus ei ole tormanud nendesse piirkondadesse kõrgepalgalisi töökohti looma ja nende riikide majandused ei ole oma arengus taevasse hüpanud.
Ühesõnaga, kui minna sotsiaalmaksu ülempiiri seadmise teed, siis kindel on see, et eelarvetuludega ja riigi suutlikkusega oma funktsioone täita lähevad asjad allamäge. Me oleme niigi raskes seisus, miks veel täiendavat jama vaja. Kõigi nende ohvrite juures ei ole aga üldse selge, kas Eesti mõne töökoha või investeeringu ka saab. Seega negatiivne efekt on kindel, kuid positiivne kaheldav.
Loomulikult on majanduses asjad nii, et praktiliselt igal positiivselt majanduspoliitilisel käigul on ka oma negatiivne kõrvalefekt. Meie peaksime ikkagi kontsentreeruma nendele käikudele, mille positiivne efekt on suurem, kui negatiivne kõrvalmõju. Vaid selline lähenemine viib edasi.
Sellest loogikast tuleb välja, et kui ühelt healt tasemelt võib inimestele taevasse tõusvaid palku maksta ilma riigile täiendavaid makse tastumata, siis aitab see meie majandust käima saada. Kui riik oma õigustatud maksuosast ilma jääb, siis on rahvusvaheline üldsus väidetavalt huvitatud Eestisse kõrgepalgalisi töökohti looma.
Võib olla tõesti tooks selline lähenemine Eestisse mõned investorid, kes looksid siia mõned töökohad. Raske hinnata enne, kui pole praktikas proovitud.
Samas, kui läheneda teemale teiselt poolt, siis maailmas on palju saarekesi ja kaugeid vähearenenud riike, kus tööjõud on praktselt maksustamata jäetud või on võimalikud juriidilised kombinatsioonid, kus tööjõukulu ei ole suur. Huvitav on aga täheldada, et maailma üldsus ei ole tormanud nendesse piirkondadesse kõrgepalgalisi töökohti looma ja nende riikide majandused ei ole oma arengus taevasse hüpanud.
Ühesõnaga, kui minna sotsiaalmaksu ülempiiri seadmise teed, siis kindel on see, et eelarvetuludega ja riigi suutlikkusega oma funktsioone täita lähevad asjad allamäge. Me oleme niigi raskes seisus, miks veel täiendavat jama vaja. Kõigi nende ohvrite juures ei ole aga üldse selge, kas Eesti mõne töökoha või investeeringu ka saab. Seega negatiivne efekt on kindel, kuid positiivne kaheldav.
Loomulikult on majanduses asjad nii, et praktiliselt igal positiivselt majanduspoliitilisel käigul on ka oma negatiivne kõrvalefekt. Meie peaksime ikkagi kontsentreeruma nendele käikudele, mille positiivne efekt on suurem, kui negatiivne kõrvalmõju. Vaid selline lähenemine viib edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar