Tänane Äripäev Online kirjutab, et rootslased loovad fondi metsamaa ülesostmiseks Balti riikides. Praegu ei ole teada, palju fondi raha koguneb, kuid nii eraisikute kui ka institutsioonide huvi sinna raha investeerida ja seega metsamaa ülesostmises sõna kaasa rääkida on väga suur.
Ühesõnaga, Eesti majandus on kiires languses ja hinnad hakkavad muutuma üliodavateks. Nüüd on välismaalastel õige aeg tulla ja Eestimaa lihtsalt odavalt kokku osta. Aga on ju Rootsi päritolu pankadel selles hindade allamängimises oma roll – ilma laenumullita sellist suurt tagasikukkumist Eestis vaevalt oleks juhtuda saanud.
Seega, Rootsi pangad tegid ära eeltöö ja nüüd tulevad nende rahvuskaaslased saadud vilju odavalt kätte saama. Hiljem hinnad tõusevad ja investorid võidavad. Ka pangad saavad oma Eestlastelt võetud varasid jälle kõrgema turuhinnaga realiseerida. Seega võidavad nii Rootsi investorid kui ka Rootsi pangad.
Kuna aga majanduses on enamikel juhtudel tegemist siiski olukorraga, et kui keegi võidab, siis keegi ikkagi samapalju kaotab. Raha niisama ei teki ega kao. Seega kes on kaotaja? Kaotajad on Eesti inimesed, kellelt võetakse vara ja kes jäävad veel pikkadeks aastateks laenuorjadeks – kui üldse sealt väljuvad.
Rootsi metsafond on ilmselt üks esimesi väga konkreetseid pääsukesi, kuid kindlasti ei jää selles vallas viimaseks. Eks tulevad ka teised fondid ja teiste riikide investorid. Aru tuleb vaid saada sellest, et need on spekuleerivad odavalt ülesostjad, mitte välisinvestorid, kes meile heaolu külvavad ja meile eksporttooteid loovad. Tegemist on võitmisega meie hädade arvelt.
Ühesõnaga, siin on väga palju mille üle mõelda. On algamas väga konkreetne laine Eesti ülevõtmiseks välisinvestorite poolt ja sellesse ei saa suhtuda kergekäeliselt.
Ühesõnaga, Eesti majandus on kiires languses ja hinnad hakkavad muutuma üliodavateks. Nüüd on välismaalastel õige aeg tulla ja Eestimaa lihtsalt odavalt kokku osta. Aga on ju Rootsi päritolu pankadel selles hindade allamängimises oma roll – ilma laenumullita sellist suurt tagasikukkumist Eestis vaevalt oleks juhtuda saanud.
Seega, Rootsi pangad tegid ära eeltöö ja nüüd tulevad nende rahvuskaaslased saadud vilju odavalt kätte saama. Hiljem hinnad tõusevad ja investorid võidavad. Ka pangad saavad oma Eestlastelt võetud varasid jälle kõrgema turuhinnaga realiseerida. Seega võidavad nii Rootsi investorid kui ka Rootsi pangad.
Kuna aga majanduses on enamikel juhtudel tegemist siiski olukorraga, et kui keegi võidab, siis keegi ikkagi samapalju kaotab. Raha niisama ei teki ega kao. Seega kes on kaotaja? Kaotajad on Eesti inimesed, kellelt võetakse vara ja kes jäävad veel pikkadeks aastateks laenuorjadeks – kui üldse sealt väljuvad.
Rootsi metsafond on ilmselt üks esimesi väga konkreetseid pääsukesi, kuid kindlasti ei jää selles vallas viimaseks. Eks tulevad ka teised fondid ja teiste riikide investorid. Aru tuleb vaid saada sellest, et need on spekuleerivad odavalt ülesostjad, mitte välisinvestorid, kes meile heaolu külvavad ja meile eksporttooteid loovad. Tegemist on võitmisega meie hädade arvelt.
Ühesõnaga, siin on väga palju mille üle mõelda. On algamas väga konkreetne laine Eesti ülevõtmiseks välisinvestorite poolt ja sellesse ei saa suhtuda kergekäeliselt.
Pluss veel see, et Rootslased metsaomanikena suleksid metsad kindlalt okastraataia taha, nii nagu nad Rootsis teevad.
VastaKustutaJah täiesti tõenäoline.
VastaKustutaSeda pole küll vaja,sellest müügist saadav kasu on väike ja ühekordne.Maa ja mets peaks riigikodanikele kuuluma.Valitsus on läinud siin vastuollu oma kohustustega kodanike ja riigi tulevik ees.Oma vigu tahetakse tuleviku arvelt kinni mätsida,head ajad tulevad tagasi-kus on siis meie mets mida müüa?
VastaKustutaTuleb meelde John Perkinsi raamat "Confessions of an Economic Hitman" mis räägib sellest kuidas USA ja suured rahvusvahelised finantsorganisatsioonid üritasid anda laenu arenevatele Ladina - Ameerika riikidele 1970-ndatel, kusjuures lõppeesmärk oli see et riigid ei suudaks neid laene enam tagasi maksta ja pidi loovutama oma tooraine ja looduslikud ressursid, nafta ja muud.
VastaKustutahttp://www.youtube.com/watch?v=yTbdnNgqfs8
ei tea miks on inimestel rohkem oigust maakerale ?
VastaKustutaKuna inimesed on havitanud suure hulga elusaid kooslusi ja kavatsevad ilmselt havitada ka ylejaanud- siis miks peaks midagi siin maakeral
mingile korrastusele voi loogikale vastama ??
Kakeldakse nagu rotid tynnis ja norgemad syyakse.Ainuke kysimus- ,,kas inimkond suudab jatkata ilma loomastikuta ?,,Kui jah, siis las kaia !Kuna jankide kokkuleppel on eesti vene mojusfaaris (piirileppe tagasisaatmine)siis olgu juba parem rootslased- need vahemalt ei vota ara pensioni !