Eile anti Keskerakonna algatusel Riigikogus umbusaldusavaldus peaminister Andrus Ansipile. Kahjuks ei läinud see läbi, kuid tegemist oli siiski sümboolse tähtsusega sündmusega. Ehk hakkab jää sulama ja asjad liikuma. Ehk on meil lootust siiski oma riik ühel hetkel adekvaatselt juhitud saada ja hakkab ehk ometigi tunneli lõpus valgus paistma.
Peaministrilt küsiti eile palju. Küsisin mina ja küsisid teised. Kõige hämmastavam on kõige selle juures see, et Ansip ei näi seinimaani aru saanud olevat, et me oleme suurtes probleemides, ta ei olnud ennast mingil viisil rohkem ette valmistanud, kui tavaliselt. Me kõik lootsime, et isegi, kui umbusaldus läbi ei lähe, teeb Ansip siiski sellest oma järeldused ja proovib natukenegi muutuda. Proovib natukenegi rohkem Eesti eest seisma hakata.
Peministrile osaks langenud küsimused tõestasid, et Ansip ei saa aru, mida ta teeb, ta ei saa aru, millises seisus on Eesti, ta ei saa aru, mida peaks Eesti majandustuleviku heaks tegema, ta ei saa aru, mida temalt peaministrina oodatakse ja ta ei saa aru, mis üldse maailmas tema ümber toimub...
Ühesõnaga, Ansip ei saanud millestki aru.... Sellest on kahju. Kannatab ju Eesti rahvas ja Eesti riik. Ma arvan, et peale eilset sai paljudele selgeks, et Ansipist ei ole midagi tulemas ja temalt ei ole midagi oodata. Ma usun, et täna usaldavad Ansipit Eestis palju väiksem hulk inimesi, kui üleeile... Muidugi kui neid inimesi üldse on. Meie Keskerakonnas Ansipid igal juhul ei usalda.
Toon alljärgnevalt ära ka eilse Postimees Online uudise Ansipi umbusaldamise kohta, kus muuhulgas ka mind tsiteeritakse.
Küsimusterahe all olnud peaminister jäi ametisse
(77)
13.05.2009 18:04
Hanneli Rudi, reporter
Kommenteeri Prindi
Keskerakonna algatusel anti täna riigikogus üle umbusaldusavaldus peaminister Andrus Ansipile, riigikogus aga kukkus see läbi.
Umbusalduse poolt hääletas 35 saadikut, vastu oli 53 riigikogulast ja nii jäi peaminister ametisse.
Peaministri umbusaldusele oli allkirja andnud 37 saadikut, kelle seas oli rohelisi, keskerakondlasi ja rahvaliitlasi.
Enne umbusaldusavalduse hääletamist pidi peaminister Andrus Ansip poolteist tundi vastama opositsioonisaadikute küsimusterahele.
Näiteks küsis keskerakondlane Helle Kalda, kas Eestis on majanduskriis, erakorraline olukord või sõjaolukord, et riik võtab kasutusele stabiliseerimisreservid. Ansipi kinnitusel on kogu maailmas praegu majanduskriis.
Valitsuse vead
Muuhulgas tuli peaministril vastata küsimusele, mida valitsus valesti on teinud. Ansipi sõnul kogus Eesti headel aegadel reserve, kuigi see ei olnud kerge.
«Meil õnnestus väga olulisel määral raha panna reservidesse, kuid praeguste teadmiste juures oleks pidanud panema rohkem,» tõdes ta ja lisas, et samas pole Euroopas palju neid riike, kes oleks veelgi rohkem suutnud säästa.
Teise eksimusena mainis ta välja palgatõusud. «Surve selleks oli väga tugev, aga oleks pidanud olema konservatiivsem ja mitte avalikus sektoris palku tõstma,» selgitas peaminister.
Kolmanda veana tõi Ansip välja töölepinguseaduse, mille puhul jäid valitsus ja riigikogu uskuma sotsiaalpartnerite lubadusi, et kõik hüvitised mahuvad 1,5-protsendilise töötuskindlustusmaksu määr sisse.
«Praeguseks on ilmselge, et need hüvitised ei mahu sinna poolteise protsendi sisse, nad mahu isegi 3%-se maksumäära sisse ära. See on suhteliselt hiljuti tehtud viga,» tõdes Ansip
Peaminstri sõnul ongi praegu rahalises mõttes kõige suurem valitsuse ees seisev probleem seotud töötukassaga ning ta rõhutas, et see vajab kiiret lahendamist.
Lembit Kaljuvee tahtis teada peaministri arvamust, kes peaks asuma Ansipi asemele, kui tänane umbusaldusavaldus peaks läbi minema.
Ansipi sõnul pole oluline mitte konkreetne isik. «Oluline on see, et ta jätkaks Eestile seni edu toonud poliitikat, et ta ei kipuks lõhkuma kõike seda väärtuslikku, mis aastakümnete jooksul on Eestis suudetud üles ehitada,» sõnas peaminister.
Peaministrilt küsiti eile palju. Küsisin mina ja küsisid teised. Kõige hämmastavam on kõige selle juures see, et Ansip ei näi seinimaani aru saanud olevat, et me oleme suurtes probleemides, ta ei olnud ennast mingil viisil rohkem ette valmistanud, kui tavaliselt. Me kõik lootsime, et isegi, kui umbusaldus läbi ei lähe, teeb Ansip siiski sellest oma järeldused ja proovib natukenegi muutuda. Proovib natukenegi rohkem Eesti eest seisma hakata.
Peministrile osaks langenud küsimused tõestasid, et Ansip ei saa aru, mida ta teeb, ta ei saa aru, millises seisus on Eesti, ta ei saa aru, mida peaks Eesti majandustuleviku heaks tegema, ta ei saa aru, mida temalt peaministrina oodatakse ja ta ei saa aru, mis üldse maailmas tema ümber toimub...
Ühesõnaga, Ansip ei saanud millestki aru.... Sellest on kahju. Kannatab ju Eesti rahvas ja Eesti riik. Ma arvan, et peale eilset sai paljudele selgeks, et Ansipist ei ole midagi tulemas ja temalt ei ole midagi oodata. Ma usun, et täna usaldavad Ansipit Eestis palju väiksem hulk inimesi, kui üleeile... Muidugi kui neid inimesi üldse on. Meie Keskerakonnas Ansipid igal juhul ei usalda.
Toon alljärgnevalt ära ka eilse Postimees Online uudise Ansipi umbusaldamise kohta, kus muuhulgas ka mind tsiteeritakse.
Küsimusterahe all olnud peaminister jäi ametisse
(77)
13.05.2009 18:04
Hanneli Rudi, reporter
Kommenteeri Prindi
Keskerakonna algatusel anti täna riigikogus üle umbusaldusavaldus peaminister Andrus Ansipile, riigikogus aga kukkus see läbi.
Umbusalduse poolt hääletas 35 saadikut, vastu oli 53 riigikogulast ja nii jäi peaminister ametisse.
Peaministri umbusaldusele oli allkirja andnud 37 saadikut, kelle seas oli rohelisi, keskerakondlasi ja rahvaliitlasi.
Enne umbusaldusavalduse hääletamist pidi peaminister Andrus Ansip poolteist tundi vastama opositsioonisaadikute küsimusterahele.
Näiteks küsis keskerakondlane Helle Kalda, kas Eestis on majanduskriis, erakorraline olukord või sõjaolukord, et riik võtab kasutusele stabiliseerimisreservid. Ansipi kinnitusel on kogu maailmas praegu majanduskriis.
Valitsuse vead
Muuhulgas tuli peaministril vastata küsimusele, mida valitsus valesti on teinud. Ansipi sõnul kogus Eesti headel aegadel reserve, kuigi see ei olnud kerge.
«Meil õnnestus väga olulisel määral raha panna reservidesse, kuid praeguste teadmiste juures oleks pidanud panema rohkem,» tõdes ta ja lisas, et samas pole Euroopas palju neid riike, kes oleks veelgi rohkem suutnud säästa.
Teise eksimusena mainis ta välja palgatõusud. «Surve selleks oli väga tugev, aga oleks pidanud olema konservatiivsem ja mitte avalikus sektoris palku tõstma,» selgitas peaminister.
Kolmanda veana tõi Ansip välja töölepinguseaduse, mille puhul jäid valitsus ja riigikogu uskuma sotsiaalpartnerite lubadusi, et kõik hüvitised mahuvad 1,5-protsendilise töötuskindlustusmaksu määr sisse.
«Praeguseks on ilmselge, et need hüvitised ei mahu sinna poolteise protsendi sisse, nad mahu isegi 3%-se maksumäära sisse ära. See on suhteliselt hiljuti tehtud viga,» tõdes Ansip
Peaminstri sõnul ongi praegu rahalises mõttes kõige suurem valitsuse ees seisev probleem seotud töötukassaga ning ta rõhutas, et see vajab kiiret lahendamist.
Lembit Kaljuvee tahtis teada peaministri arvamust, kes peaks asuma Ansipi asemele, kui tänane umbusaldusavaldus peaks läbi minema.
Ansipi sõnul pole oluline mitte konkreetne isik. «Oluline on see, et ta jätkaks Eestile seni edu toonud poliitikat, et ta ei kipuks lõhkuma kõike seda väärtuslikku, mis aastakümnete jooksul on Eestis suudetud üles ehitada,» sõnas peaminister.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar