Turism üksnes omavalitsuse huviks?

Viimane turismi puudutav uudis räägib sellest, et riik annab turismiinfokeskused piirkondlike arenguagentuuride või omavalitsuste hallata. Riik toetab keskusi rahaliselt tuleva aasta lõpuni, edasine on aga selgusetu.

Ühesõnaga riik on leidnud jälle kokkuhoiuvõimalusi. Kokkuhoiu sisu on aga see, et riik lihtsalt lükkab kulud kohalike omavalitsuste kaela. Eriti kõveralt kõlab selline omavalitsustele täiendavate kulude panemine olukorras, kus riik on omalt poolt hiljutisel ajal teinud kõik selleks, et omavalitsuste tulubaasi vähendada. Ühesõnaga võtame ära tulud ja paneme juurde kulutusi.

Hoopis teine pool sellest küsimusest on see, et kelle huviks turism siiski on? Kahtlemata on kohalik omavalitsus huvitatud, et turistid tuleksid ja kulutaksid piirkonnas oma raha. Kuid, kas riik ei ole huvitatud? Suur osa turistide jäetud raha maksustamise tulemusena saadavaid makse laekub ju riigikassasse. Kas riik on seisukohal, et riigile tulu ja kohalikule omavalitsustele kulu? Kas riik käitub põhimõttel, et kuna on kohalikud omavalitsused kägistanud kuidas aga osanud, siis on kohalikud poliitikud nii masenduses, et teevad mida iganes, et üldse ellu jääda?

Tundes vastutust Eesti turismi saatuse eest ja nähes selles ühte kindlat väljundit Eesti ettevõtlusele olen ma pidevalt Eesti turismisektori kaitseks sõna võtnud nii Riigikogus, ajakirjanduses kui ka oma blogis. Ülaltoodud uudis riigi taandumisest turismi toetamisest võib küll tunduda väike ja vähetähtis samm, kuid täpselt sellistest sammudest lõpuks tervik kokku tulebki. Me ei tohiks selliseid negatiivseid arenguid lasta tekkida ja selliseid väärsamme tähelepanuta jätta.