13. mail oli Riigikogus teine lugemine olulise korteriühistute energiasäästu projekti osas, mille raames Eesti riik annab oma garantii Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule. Tegemist on väga olulise projektiga, mille raames saavad kortermajad juurdepääsu olulise suurusega ja soodsale rahalisele ressursile, mis aitab edaspidiselt kokku hoida kulutusi ja parendada üldist elukvaliteeti.
Arvestades projekti olulisust paljudele Eesti elanikele toon siinkohal ära oma sellesisulise sõnavõtu teksti 13. mai istungilt:
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea meel on tõdeda, et tänane valitsuskoalitsioon on hakanud toetama elamumajandust. Täna arutlusel olevat otsuse eelnõu, mis aitab uuesti käivitada korterelamute renoveerimislaenu programmi, toetab Keskerakond igati! Opositsiooni roll on koalitsiooni kritiseerida, kui koalitsioon teeb midagi valesti. Samuti peab opositsioon leidma endas julgust ja otsekohesust valitsuskoalitsiooni kiita, kui valitsus teeb midagi õigesti. Täna peaks tänama Juhan Partsi. Aitäh talle!
Täna on õigus koalitsiooni tunnustada, kuna korterelamute renoveerimislaenu programm on vajalik väga paljudele Eestis elavatele inimestele. See suurendab oluliselt inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes, muudab Eestis elamise meeldivamaks ning näitab, et riik ikkagi hoolib oma kodanike eest. Praegusel raskel majanduslikul ajal on aga eriti oluline, et riik leiab võimaluse oma hoolivust sellisel konkreetsel viisil näidata.
Korterelamute renoveerimislaenu programmil on mitmeid positiivseid külgi. Struktuurvahendid jäävad riigile alles ja neid saab uuesti kasutada. Intress on tavalaenu intressist kuni 2% madalam. Kümneks aastaks fikseeritud intressi puhul ei pea korterelamu riskima sellega, et maailmamajanduse taastudes intressikulu oluliselt suureneks. 20-aastasest laenuperioodist tingitud madalad kuumaksed soodustavad energiasäästvaid ja komplekseid renoveerimislahendusi, aitab ehitussektoril üle saada järsust tellimuste kukkumisest, annab tööd ehitajatele.
Võttes arvesse eelnimetatud positiivseid momente võib kindlasti väita, et programm aitab kaasa meie elamumajanduse arengule, üldisele elukvaliteedi tõusule, paneb aluse säästvate lahenduste laienemisele tervikuna ühiskonnas. Meie majanduslangus ja üldine ressursside nappus hakkas Eestis looma olukorda, kus korteriühistud võisid sattuda vaesuslõksu. See tähendab, et tõusvate energiahindade juures muutus kriitilise tähtsusega küsimuseks kiire energiasäästlikkuse tõstmine. Raha vajalikeks renoveerimistöödeks paljudel aga ei olnud, seega tingis rahapuudus, vaesus, seda, st seda tuli maksta mõtetult suurte küttearvetega, mis aga omakorda võtsid renoveerimistöödelt viimasegi raha.
Praegu väljapakutud renoveerimislaenu programm on kindlasti üks tee, mis hoiab tulevikus kokku kulutusi. Soodsatel turutingimustel laenatava kapitaliga äratehtavad vajalikud, energiat säästvad ja eelnevalt läbi viidud energiauditil põhinevad renoveerimistööd hoiavad tulevikus kindlasti kokku kuni 20-30% küttekulutusi. Arvestades energiasäästu pealt kokkuhoitavaid vahendeid, muutub renoveerimislaenu projekt korterelamutel veelgi soodsamaks.
Viimaste aastate inflatsioon on söönud suure osa meie reaalsest ostujõust. Nüüdseks on inflatsioon küll peatunud, kuid vähenevad inimeste sissetulekud. Iga päevaga me teame, et inimesed kaotavad oma töökohti ja palku viiakse madalamale. Iga kokkuhoitud kroon, mis tuleb korterelamute säästlikuks renoveerimise arvel, on perekonna eelarvele täna olulise tähtsusega. Küttekulude 20-30%-line vähenemine on meie inimeste jaoks olulise tähtsusega.
Energia arvel säästetud raha ei lähe enam mitte Venemaale gaasi eest maksmiseks, vaid jääb inimestele üle, et kulutada see meie oma ettevõtete toodangu ja teenuste ostmiseks, meie igapäevase elu korraldamiseks. Väheneb energiatoodete import, mis on kasulik maksebilansi jooksva konto sisule. Suureneb sisetarbimine, mis on ikkagi oluline selleks, et meie majandus hakkaks taas kasvama.
Programmis on kahjuks ka aspekte, mis oleks võinud pisut paremini teha. Nimelt, vastavalt Euroopa Liidu määrusele on võimalik Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid kasutada elamumajanduseks kuni 1,1 miljardit. Praegu on programmis struktuurfonde kasutatud ainult 266 miljonit krooni. Kui me suurendaksime struktuurfondide raha osakaalu, siis saaksime vähendada Euroopa Nõukogu Arengupangast võetava laenu osakaalu ja tulenevalt sellest alaneks ka finantspaketi laenukulu. Raha jõuaks korteriühistuteni veel väiksema intressiga ja veelgi väiksemate igakuiste tagasimaksete kohustustega. Mõtelgem ühiselt selle peale! See on meie kätes!
Ma loodan väga, et programm õnnestub ellu viia selliselt, nagu on kavandatud. Selleks aga jõudu meile kõigile! Kokkuvõtteks tahaks veel rõhutada, et tegemist on meie ühiskonnale vajaliku arengustaadiumiga. See algatus näitab, et tänases Eesti poliitikas on võimalikud lahendused, mida toetab nii koalitsioon kui ka opositsioon. Seega on võimalikud parteide erimeelsused ühiselt lahendada. Aitäh!
Arvestades projekti olulisust paljudele Eesti elanikele toon siinkohal ära oma sellesisulise sõnavõtu teksti 13. mai istungilt:
Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hea meel on tõdeda, et tänane valitsuskoalitsioon on hakanud toetama elamumajandust. Täna arutlusel olevat otsuse eelnõu, mis aitab uuesti käivitada korterelamute renoveerimislaenu programmi, toetab Keskerakond igati! Opositsiooni roll on koalitsiooni kritiseerida, kui koalitsioon teeb midagi valesti. Samuti peab opositsioon leidma endas julgust ja otsekohesust valitsuskoalitsiooni kiita, kui valitsus teeb midagi õigesti. Täna peaks tänama Juhan Partsi. Aitäh talle!
Täna on õigus koalitsiooni tunnustada, kuna korterelamute renoveerimislaenu programm on vajalik väga paljudele Eestis elavatele inimestele. See suurendab oluliselt inimeste kindlustunnet tuleviku suhtes, muudab Eestis elamise meeldivamaks ning näitab, et riik ikkagi hoolib oma kodanike eest. Praegusel raskel majanduslikul ajal on aga eriti oluline, et riik leiab võimaluse oma hoolivust sellisel konkreetsel viisil näidata.
Korterelamute renoveerimislaenu programmil on mitmeid positiivseid külgi. Struktuurvahendid jäävad riigile alles ja neid saab uuesti kasutada. Intress on tavalaenu intressist kuni 2% madalam. Kümneks aastaks fikseeritud intressi puhul ei pea korterelamu riskima sellega, et maailmamajanduse taastudes intressikulu oluliselt suureneks. 20-aastasest laenuperioodist tingitud madalad kuumaksed soodustavad energiasäästvaid ja komplekseid renoveerimislahendusi, aitab ehitussektoril üle saada järsust tellimuste kukkumisest, annab tööd ehitajatele.
Võttes arvesse eelnimetatud positiivseid momente võib kindlasti väita, et programm aitab kaasa meie elamumajanduse arengule, üldisele elukvaliteedi tõusule, paneb aluse säästvate lahenduste laienemisele tervikuna ühiskonnas. Meie majanduslangus ja üldine ressursside nappus hakkas Eestis looma olukorda, kus korteriühistud võisid sattuda vaesuslõksu. See tähendab, et tõusvate energiahindade juures muutus kriitilise tähtsusega küsimuseks kiire energiasäästlikkuse tõstmine. Raha vajalikeks renoveerimistöödeks paljudel aga ei olnud, seega tingis rahapuudus, vaesus, seda, st seda tuli maksta mõtetult suurte küttearvetega, mis aga omakorda võtsid renoveerimistöödelt viimasegi raha.
Praegu väljapakutud renoveerimislaenu programm on kindlasti üks tee, mis hoiab tulevikus kokku kulutusi. Soodsatel turutingimustel laenatava kapitaliga äratehtavad vajalikud, energiat säästvad ja eelnevalt läbi viidud energiauditil põhinevad renoveerimistööd hoiavad tulevikus kindlasti kokku kuni 20-30% küttekulutusi. Arvestades energiasäästu pealt kokkuhoitavaid vahendeid, muutub renoveerimislaenu projekt korterelamutel veelgi soodsamaks.
Viimaste aastate inflatsioon on söönud suure osa meie reaalsest ostujõust. Nüüdseks on inflatsioon küll peatunud, kuid vähenevad inimeste sissetulekud. Iga päevaga me teame, et inimesed kaotavad oma töökohti ja palku viiakse madalamale. Iga kokkuhoitud kroon, mis tuleb korterelamute säästlikuks renoveerimise arvel, on perekonna eelarvele täna olulise tähtsusega. Küttekulude 20-30%-line vähenemine on meie inimeste jaoks olulise tähtsusega.
Energia arvel säästetud raha ei lähe enam mitte Venemaale gaasi eest maksmiseks, vaid jääb inimestele üle, et kulutada see meie oma ettevõtete toodangu ja teenuste ostmiseks, meie igapäevase elu korraldamiseks. Väheneb energiatoodete import, mis on kasulik maksebilansi jooksva konto sisule. Suureneb sisetarbimine, mis on ikkagi oluline selleks, et meie majandus hakkaks taas kasvama.
Programmis on kahjuks ka aspekte, mis oleks võinud pisut paremini teha. Nimelt, vastavalt Euroopa Liidu määrusele on võimalik Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid kasutada elamumajanduseks kuni 1,1 miljardit. Praegu on programmis struktuurfonde kasutatud ainult 266 miljonit krooni. Kui me suurendaksime struktuurfondide raha osakaalu, siis saaksime vähendada Euroopa Nõukogu Arengupangast võetava laenu osakaalu ja tulenevalt sellest alaneks ka finantspaketi laenukulu. Raha jõuaks korteriühistuteni veel väiksema intressiga ja veelgi väiksemate igakuiste tagasimaksete kohustustega. Mõtelgem ühiselt selle peale! See on meie kätes!
Ma loodan väga, et programm õnnestub ellu viia selliselt, nagu on kavandatud. Selleks aga jõudu meile kõigile! Kokkuvõtteks tahaks veel rõhutada, et tegemist on meie ühiskonnale vajaliku arengustaadiumiga. See algatus näitab, et tänases Eesti poliitikas on võimalikud lahendused, mida toetab nii koalitsioon kui ka opositsioon. Seega on võimalikud parteide erimeelsused ühiselt lahendada. Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar