Oleme siin oma igapäevaste majandusprobleemidega nii ametis ja otsime ühel või teisel viisil lahendusi. Arvame, et oleme tublid ja kui pingutame, siis tuleme oma probleemidest välja. Koalitsioon võtab meie majandust üleolevalt, kuid üldiselt oleme veendunud oma suutlikkuses probleemid lahendada.
Kirume välisanalüütikuid ja reitinguagentuure, kes meist halvasti mõtlevad ning välisinvesteeringuid meist seega eemale peletavad. Kuid samas, kas me ei peaks pisut suurema tähelepanuga suhtuma sellesse, kuidas me väljastpoolt ikka paistame? Kas kaugelt vaadates ei tule tõde äkki hoopiski rohkem päevavalgele ja meie tegelik seis hoopiski paremini kätte ei paista?
Hiljuti avaldas Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman mitmeid mõtteid Ida-Euroopa ja Eesti majandusperspektiivide kohta. Tema puhul ei ole kindlasti tegemist ebapädeva ja pahatahtliku välisanalüütikuga, kes lihtsalt Ida-Euroopast aru ei saa ja muudkui arvamusi loobib. Ehk tasuks tähelepanelikult süveneda sellesse, mida ta Eestist arvab?
Nimelt leiab Paul Krugman, et Eesti majandus on küll väga väike, kuid oma välisvaluuta külge klammerdumise põhimõtte järgi on täiesti võrreldav Argentiina olukorraga enne mõne aasta tagust kollapsit. Ta avaldab seisukohta, et selline välisvaluuta külge kinnistumine ei ole lõppude lõpuks jätkusuutlik ja viib majanduse kokkuvarisemiseni.
Krugman ütleb, et täpselt selline mulje jääb, et keegi nagu sooviks Eesti puhul korrata Argentiina kokkuvarisemise mudelit. Välisvaluutas denomineeritud võlad, välisvaluuta külge klammerdumine, majanduse sattumine üldistesse raskustesse – kõik täpselt samamoodi.
Kui Paul Krugmani uskuda, siis on siinne kollaps vaid aja küsimus. Loomulikult võime kohe kiirelt kinnitada, et küll ta eksib, kuid kas ikka? Kas on ikka õige pea liiva alla peitmist jätkata ja kõigi ebameeldivate sõnumitoojate kohta öelda, et nad eksivad, ei tea majandusest midagi ja on pahatahtlikud?
Kirume välisanalüütikuid ja reitinguagentuure, kes meist halvasti mõtlevad ning välisinvesteeringuid meist seega eemale peletavad. Kuid samas, kas me ei peaks pisut suurema tähelepanuga suhtuma sellesse, kuidas me väljastpoolt ikka paistame? Kas kaugelt vaadates ei tule tõde äkki hoopiski rohkem päevavalgele ja meie tegelik seis hoopiski paremini kätte ei paista?
Hiljuti avaldas Nobeli majanduspreemia laureaat Paul Krugman mitmeid mõtteid Ida-Euroopa ja Eesti majandusperspektiivide kohta. Tema puhul ei ole kindlasti tegemist ebapädeva ja pahatahtliku välisanalüütikuga, kes lihtsalt Ida-Euroopast aru ei saa ja muudkui arvamusi loobib. Ehk tasuks tähelepanelikult süveneda sellesse, mida ta Eestist arvab?
Nimelt leiab Paul Krugman, et Eesti majandus on küll väga väike, kuid oma välisvaluuta külge klammerdumise põhimõtte järgi on täiesti võrreldav Argentiina olukorraga enne mõne aasta tagust kollapsit. Ta avaldab seisukohta, et selline välisvaluuta külge kinnistumine ei ole lõppude lõpuks jätkusuutlik ja viib majanduse kokkuvarisemiseni.
Krugman ütleb, et täpselt selline mulje jääb, et keegi nagu sooviks Eesti puhul korrata Argentiina kokkuvarisemise mudelit. Välisvaluutas denomineeritud võlad, välisvaluuta külge klammerdumine, majanduse sattumine üldistesse raskustesse – kõik täpselt samamoodi.
Kui Paul Krugmani uskuda, siis on siinne kollaps vaid aja küsimus. Loomulikult võime kohe kiirelt kinnitada, et küll ta eksib, kuid kas ikka? Kas on ikka õige pea liiva alla peitmist jätkata ja kõigi ebameeldivate sõnumitoojate kohta öelda, et nad eksivad, ei tea majandusest midagi ja on pahatahtlikud?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar